märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud Jaan Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena Leonid Krassin. ● Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad
aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda..Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele 3.
10.Kus püsis esimese diviisi ülem oma staabiga Narva lahingute algusest saadik? V:Narvas Kreenholmi vabrikus, vaenlase kaugelaskesuurtükkide tule all. 11.Kuidas mõjus see Narvalaste psüühikale ja enesetundele? V.Asjaolu et rinde kaitset organiseeriv keskus ja selle kaitse kehastaja ja korraldaja püsis omal kohal rinde vahetuses läheduses mõjus Narva elanikele rahustavalt ja julgustavalt. Oli märk sellest et linna kaitstakse kõikumatult. 12.Missuguse avaldusega tuli välja N.-Vene rahusaatkonna esimees A.Joffe 1919 aasta jõululaupäeva vaherahulepingu sõlmimisel? V: Ta soovis tekitada mõlemale poole Narva jõge 10-verstane neutraal vöönd. Rahuläbirääkimised katkesid. 13.Missugune kuulus kindralmajor oli Eesti rahusaatkonna liige. V: J. Soots 14.Mis oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja telegrammi põhisisu jõulu esimesel pühal aastal 1919? V.Informatsioon läbirääkimiste käigust Tartus ja vastupanu õhutamine rindel. 15.Kes oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja aastal 1919
aastal. Loodearmee II pealetungi ajal Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Maksim Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. aastal. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmismisprotsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. aastal, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda.Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. 7
Uus rahuläbi- rääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe.Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. Valitsuse otsuse järgi oli rahusaatkonna esimeheks määratud J. Poska. Kuna poolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid enamlaste väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida meid nende nõudmisi täitma, kuid kõik nende rünnakud varisesid kokku.Sõjast kurnatud Nõukogude Liit oli isolatsioonis ja ta olukord polnud sugugi hea. Et pääseda välja suletusest ja näidata maailmale oma rahutahet, oli ta nüüd tõsiselt valmis rahulepingu sõlmimiseks
Loodearmee (venevalged) desarmeeriti. 16.11.1919 - Venelased alustasid üldist pealetungi Viru rindel. 39 RAHU LÄBIRÄÄKIMISED 19.11.1919 - Tõnissoni valitsus võttis vastu otsuse alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Selleks moodustas valitsus erilise rahu saatkonna Eesti esimesest välisministri Jaan Poska juhtimisel. Saatkonda kuulusid neli liiget Piip, Seljamaa, Püümann ja Soots. Nõukogude Venemaa poolt oli rahusaatkonna koosseisus kaubanduskomissar L.Krassin, A.Joffe, Kindral F.Kostjajev, krahv Benkendrof. 5.12.1919 algasid rahuläbirääkimised Tartus. 16.12.1919 - Vabariigi Valitsus esitas Entente' i ülemsõja nõukogule pikkema märgukirja, milles põhjendati armee likvideerimise vajadust. 28.12.1919 - Venelaste kolmas pealetung Narvale, mis suruti maha 30. detsembriks. Rünnakutega Narvale katkesid korraks ka rahuläbirääkimised. 29.12
annaabi.ee 
