Selle põhjustas provintside tsivilisatsiooni staadium sel ajal, kui nad Rooma võimule allutati . Minu arvates on see igati loogiline , et olulisemaks sai naturaalmajandus . Arvan seda seetõttu , et kuna linnad olid nii suured siis tihti provintside kõrgkultuurile ja tihedatele majandussidemetele ei olnud võimalik panna püsivat ja toimivat süsteemi. Rooma kultuur keisririigi ajal sai hoo sisse tänu Augustuse ajal valitsenud rahuperioodile . Augustus soosis ka ise kunsti ja kirjandust. Põhiliseks eesmärgiks oli suurendada valitsejate kultust ja tuua esile Rooma võimsus . Selleks lasid paljud imperaatorid luua endale näiteks paleesi, triumfikaari ja obeliske. Kultuur oli paljuski mõjutatud kreeklaste omast . Näiteks olid paljud raamatud tõlgitud kreeka keelest ladina keelde , tuues sisse mugavdusi vastavalt roomlaste maitsele . Kreeklaste eeskujul loodi ka eeposeid , mis rääkisid üldiselt Puunia sõdadest
200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise. Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma
annaabi.ee 
