Kui mõelda terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka Balti riigid on pärast pikka ning sünget venestamist uuesti iseseisvunud ning rahu säilitanud. Lähis-Idas seevastu pole rahuleidmise osas siiani üksmeelt ega lahendust leitud. Toimuvad poliitilised ning usulised protestid, sõjalised rünnakud ning püüdlemised rahu poole. Seega
ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Rahvusvahelised sõjajõud, mille tuumikuks olid USA väed, sundisid Iraagi Kuveidist lahkuma. 20. sajandi lõpuaastate rahvusvahelisi suhteid iseloomustasid mitte ainult kriisid, vaid ka rahuotsingud. 1990. aastate algul oli rahuprotsess Lähis Idas mõningal määral edukas. Paraku teravnes olukord seal taas aastakümne teisel poolel. Lahendust pole tänapäevani leitud. Suuremat edu savutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal. Pärast aastakümneid kestnud võitlust, mida pidasid iiralstest separistid Suurbritannia valitsuse vastu, suudeti 1998. aastal sõlmida rahuleping Briti võimu pooldavate ja selle vastaste jõudude vahel. 20
inimõigusi. Sellised tingimused ei taga mitte ainult terroristide tegevust, vaid ka muid probleeme, näiteks näljahädasid, epideemiad, aga ka veriseid võimuvahetusi ning sõdu. Seepärast pean terrorismi süüdistamist kõikides kriisides vääraks ning leian, et süüdlase leidmiseks tuleks vaadata kaugemale. Parandades inimeste elutingimusi, on väga tõenäoline terrorismi üle võidu saavutamine ning teiste kriiside ennetamine. Kas 20. sajandil toimunud kriiside tagajärjel toimunud rahuotsingud on olnud edukad? Lahenduste leidmine kriisidele on olnud minu silmis pooleldi edukas. Kui Iraak okupeeris nafta saamiseks Kuveidi, siis 1991. aastal toimunud Lahe sõjas tõrjus USA iraagi väed Kuveidist välja. Kuveit on iseseisev ning seal valitseb rahu. Samuti leidis lahenduse Kashmiri kriis, mille algatas Pakistan, kes nõudis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ning India vahel ja kõik on sellega rahul.
annaabi.ee 
