meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud. Vähem oluline ei ole demokraatliku riigi moraalne kohus aidata oma panusega rahuoperatsioonidesse neid riike ja rahvaid, kes end ise aidata ei suuda või kellelt see võime on jõuga võetud. Eesti, mida totalitaarne riik on kaua okupeerinud, oskab hinnata vabaduspüüdlusi ja inimõigusi. Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks
tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island,
Erinevalt natost pole osce käsutuses sõjalisi üksusi. See organisatsioon püüab ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Osce saadab konfliktiohtlikesse piirkonadadesse oma missioone. Nendes organisatsioonides olemine tagab Eestile julgeoleku ning võimaluse saada rahalist toetust kultuuripärandi kaitseks. Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse: Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus,
rahvusvahelisse kogukonda peame me ka omapoolset osalust andma rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises. Meie maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ja võimest anda panust NATOsse,ÜROsse jaEuroopa Liidu operatsioonidesse.Rahul saame olla ka sellega et meie panud on aasta-aastalt aina kasvanud. Kindlasti on ka meie moraalseks kohustuseks aidata rahuoperatsioonidesse neid riike,kes end ise aidata ei suuda või kellelt on võime jõuga võeatud.Olles pikka aega okupeeritud,tänu sellele oskame me ka tundlikumalt hinnata vabaduspüüdeid ja inimõigusi. Igal operatsioonil kui Eesti kaitseväelased osalevadd,on olemas ÜRO julgeoleku mandaat ja ka kohaliku valitsuse palve.
Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel (Välisministeerium 2013). NATO strateegiline kontseptsioon võeti vastu Nato tippkohtumisel Lissabonis19.-20. Novembril 2010. Strateegiline kontseptsioon sätestab NATO strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud vahendid umbes kümne aastase perspektiiviga. Strateegilises kontseptsioonis on NATO põhiülesanded – kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöine julgeolek heas tasakaalus ning julgeolekukeskkonna hinnang, mis suunab tähelepanu
üks olulisemaid julgeoleku garantiisid Eestile, usuvad 52% küsitletutest. 72% küsitletutest peab õigeks kaitsekulutuste tõstmist või kulutuste hoidmist praegusel tasemel.1 1 Eesti avalik arvamus NATO- ga liitumisest.- http://www.mfa.ee/est/nato/kat_328_3050.html, 13.10.03 12 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides Osalus ja panus rahuoperatsioonidesse on aasta- aastalt kasvanud. Eesti toetab rahvusvahelise julgeoleku jagamatuse printsiipi, stabiilsust ja koostööd riikide vahel, mille väljundiks on aktiivne osalus rahvusvahelistes rahutagamis- ning kriisioperatsioonides.Mitmerahvuselised rahuoperatsioonid on osutunud tõhusaks vahendiks stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel piirkondades, mis vajavad rahvusvahelist abi. Koos teiste demokraatlike riikidega väärtustab Eesti avanenud võimalusi panustada rahu ja stabiilsuse tagamise.
annaabi.ee 
