• Kaitseplaneerimise komitee, • Tuumaplaneerimise komitee, • Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), • Vahemere Koostöögrupi esimees, • NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu, • NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. NATO ja Eesti • 29.märts 2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast.
Koos teiste demokraatlike riikidega väärtustab Eesti avanenud võimalusi panustada rahu ja stabiilsuse tagamise. Asendamatuks ja vajalikuks on muutunud ka missioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATOja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Rahvusvahelistel operatsioonidel osaleb Eestu NATO, ÜRO ja Euroopa Liiduga. Rahuoperatsioonidel osalevate üksuste ning isikkoosseisu ettevalmistamine ja väljaõpe toimub Paldiskis asuvas Rahuoperatsioonide Keskuses. Missioonieelne väljaõpe toimub ka koostöös mitmete välisriikidega. Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel missioonidel osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Hetkel osalevad Eesti kaitseväelased nato poolt juhitaval rahutagamismissioonil Kosovos KFOR- i koosseisus. Samuti osaleb Eesti ÜRO egiidi all toimuval vaatlusmissioonil Lähis-
väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005) Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004 Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina, hiljem EL-i juhitud; Kosovo; Afganistan; (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast: Iraak. Afganistan 2002-2014 Eesti ja Euroopa Liit, pädevuste jaotus
korraldamisel. Nimetatud põhimõtteid käsitletakse selles magistritöös edaspidi. 36 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine Iga riik tegeleb kriisireguleerimisega, kuid oluline osa selles on ka rahvusvahelisel julgeolekukoostööl, milleks on ka osalemine kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonidel. Rahvusvaheliste kriiside lahendamisel osalemiseks töötatakse välja kriisireguleerimissüsteem, mis hõlmab sõjalisi, õiguslikke ja rahalisi aspekte. Kriiside lahendamisega tegelevad nii NATO ja Euroopa Liit kui ka ÜRO ning teised rahvusvahelised organisatsioonid. Samuti tegeleb normide ja põhimõtete väljatöötamise ja elluviimisega ning konfliktide ärahoidmise ja kriiside
Kaitsejõudude arendamisel lähtutakse järgmistest prioriteetidest: luua kogu ühiskonda hõlmav totaalkaitsesüsteem; arendada üldvägedena esmajärjekorras välja kaks peajõudude brigaadi ja reageerimisüksus (- pataljon); jätkata territoriaalkaitse kontseptsiooni elluviimist, sealhulgas arendada üksuste kiire ja efektiivse kontsentreerimise võimet; ehitada üles NATO kollektiivses kaitsetegevuses osalemisvõimelised kaitsejõud; tagada võimekus osalemiseks rahuoperatsioonidel; arendada välja õhuseiresüsteemist ja õhuturvevõimekusest koosnev õhuruumi kontrolli süsteem; jätkata humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtmiseks vajalike koostegutsemisvõimelise infrastruktuuri ja vahendite väljaarendamist; osaleda rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös. Kaitseminister Jüri LUIK Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend
annaabi.ee 
