· Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. Sajandil Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil. Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon) Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused: 1)ulatus lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne 2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv ) 3)taktikalis-operatsiooniline iseloom (õhumere või maaoperatsioonid nt.)
1968. aastal ei olnud terrorirühmituste seas ühtegi sellist, mille peamiste motiivide hulka oleks kuulunud religioon, 1980. aastal oli selliseid vaid kaks kuuekümne neljast (mõlemaid toetas siiitlik-teokraatlik Iraan). 1990. aastate keskpaigaks aga oli usuliste rühmituste osakaal juba neljandik ning selleks ajaks oli näiteid usulisest terrorismist kõigis maailmareligioonides. 5 SÕJALINE TERRORISM Sõjaline terrorism kujutab endast siis enamasti rahuoperatsioone. Rahuoperatsioonid on kõigutanud oluliselt sõjaliste põhimõtete alustalasid ja seda kahes põhilises valdkonnas. Kõigepealt põhimõte, et tsiviilisikud tuleb «ukse taha jätta», kui jutt on sõjalise operatsiooni läbiviimisest. Ükski rahuoperatsioon ei saa enam toimuda ilma tsiviil-militaarse koostööta, veelgi enam - tihti püstitavad hoopis tsiviilisikud ja -organisatsioonid sõjaväeüksustele tegevuseesmärke. Kuna see tähendab suure tõenäosusega ka mittesõjaliste ülesannete
html, 13.10.03 12 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides Osalus ja panus rahuoperatsioonidesse on aasta- aastalt kasvanud. Eesti toetab rahvusvahelise julgeoleku jagamatuse printsiipi, stabiilsust ja koostööd riikide vahel, mille väljundiks on aktiivne osalus rahvusvahelistes rahutagamis- ning kriisioperatsioonides.Mitmerahvuselised rahuoperatsioonid on osutunud tõhusaks vahendiks stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel piirkondades, mis vajavad rahvusvahelist abi. Koos teiste demokraatlike riikidega väärtustab Eesti avanenud võimalusi panustada rahu ja stabiilsuse tagamise. Asendamatuks ja vajalikuks on muutunud ka missioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATOja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega
Negatiivne külg - organisatsioonid luuakse ühel hetkel ja keegi ei suuda teada mida peab organisatsioon 30 aasta pärast tegema. Nt ÜRO viib läbi rahuoperatsioone, on seda teinud aastakümneid. Aga kui me vaatame rahvusvahelist hartat, siis me ei leia ühtegi viidet sellele, et ÜRO peaks rahuoperatsioonidega tegelema. Rahuoperatsioonid on miski, mis on tekkinud praktikast. Rahuoperatsioonil puudub harta. Oli hetki, kui osad riiki ei nõustunud, et ÜRO võib niisuguseid rahuoperatsioone läbi viia ja ei tahtnud palju raha nende kallite rahuoperatsioonide eest maksta ja väitsid, et rahuoperatsioonid väljuvad ÜRO pädevusest. Rahvusvaheline kohus ütles, et esimeseks ÜRO ülesandeks on ÜRO harta järgi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, see on ÜRO mõte
.............................................18 Okupatsiooniarmee kohalolek ...................................................................20 2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid ................................................. 22 Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................... 22 Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ..................................................... 23 Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorism ja massihävitusrelvad ..................................................................25 Relvakonfliktide ja sõdade tunnused ....................................................... 26 3. Eesti riigikaitse üldine korraldus ...................................................... 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ................................
annaabi.ee 
