agonistideks. Aineid, mis takistavad info ülekannet retseptori kaudu, kutsutakse antagonistideks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib keha siseorganite talitlust. Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed füüsilised tegevused), parasümpaatilisest (rahuolukord, keha taastumine) ja enteraalsest (seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja.
* Gaasivahetuseks kasutatav pindala suureneb - Hingamise sügavus muutub * Kasvab ventilatsioon suureneb kopse läbiva õhu hulk · Hingamise kiirus suureneb (12 x min 60 x min) · Õhu hulk 5-6 l/sek 10-14 l/sek *VO2max kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust, kuid on igapäevases tegevuses ebapraktiline mõõta Südame töö kehalisel pingutusel * Rakkude ainevahetuse suurenemine kasvatabnõudeid ümbritsevale transpordisüsteemile * Süda on pump · Rahuolukord: 70 lööki minutis á 70 ml = 5 l/min · Töö: 180 l/min á 120 ml = 20 l/min (tippsuusatajatel 35- 40 l/min) * Löögisagedus on praktiline ja universaalne töö intensiivsuse indikaator kui keha teeb tööd peab süda kaasa töötama * Aitab kirjeldada "peitu" jäävate funktsioonide koormatust * Mõnede funktsioonidega on seos nõrk (n. närvisüsteem jmt) Südame löögisagedus ja VO2 % Südame max % löögisagedusest Hapniku tarbimisest
annaabi.ee 
