· Saada toiduga vajalik energiahulk ( energiavajadus sõltub põhiainevahetusest, east, soost, organismi seisundist jne.) Miks peab sööma tervislikult? Täiskasvanud inimene vajab toitu: · Põhiainevahetuseks · Lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega · Koerakkude uuendamiseks · Energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega · Vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nim minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks( puhates, lamades, mittemidagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Toitumist mõjutavad: · Harjumused · Tavad · Majanduslik seis · Usk · Informatiivsus Tervisliku toitumise aluse: · Tasakaalustatus- tähendab toitainete õiget suhet igapäeva menüüs · Mõõdukus- tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud e mõistliku tarbimist
vajadus · Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. · Täiskasvanud inimene vajab toitu: v põhiainevahetuseks v lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega v koerakkude uuendamiseks v energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega v vajalike toitainete reservide loomiseks · Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. · Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud. Mõningaid rakke suus ja soolestikus vahetatakse välja veelgi kiiremini, iga päev. · Uuringute tulemused on näidanud, et üle 70% inimeste haigustest tulenevad toitumisvigadest.
Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud. Mõningaid rakke suus ja soolestikus vahetatakse välja veelgi kiiremini, iga päev. Uuringute tulemused on näidanud, et üle 70% inimeste haigustest tulenevad toitumisvigadest.
anduritega, mis fikseerivad võnked graafiliselt mida nimetatakse. (Sarapuu jt 1997, Iivanainen jt 1997.) 13 Pulsi hindamise metoodika Pulsi hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt lapse east ja üldseisundist. Lapse asend peab olema mugav. Enne pulsi hindamist veendudakse kas laps on ja oleks olnud rahuolekus. Olenevalt lapse eelnevast kehalisest aktiivsusest on rahuolekuks vaja umbes 10-20 minutit. Pulssi palpeeritakse kahe sõrmeotsaga (esimese ja keskmise) ja alati bilateraalselt. Kunagi ei kasutata pöialt, kuna siis tunnetatakse oma pulssi, mis raskendab patsiendi pulsi sedastamist (Õenduse... 1997, Novak 2006). Sõrmed asetatakse kergelt arterile ja palpeeritakse mõõduka survega. Liiga tugeval vajutamisel võidakse suruda lapse pulss kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget