Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5. Kuidas on omavahel seotud töörahulolu ja motivatsioon? mida rahulolevamad ja motiveeritumad on ettevõtte töötajad, seda enam panustavad nad oma tegevusega ettevõtte arengusse ja ühtse eesmärgi saavutamisse. Rahulolevad töötajad on produktiivsemad, loomingulisemad ja rohkem pühendunud oma tööandjale 6. Mis on sisemine töörahulolu ja milles seisneb välimine töörahulolu? Motivatsioonitegurid jagunevad kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas
verepumpamise jõud, võib tekkida rasvumine, jäädakse lihtsamini haigustesse ja veel mitmeid teisigi tervise hädasid. Inimesed, kes ei tee sport ning viibivad suurema osa oma ajast arvutis, laisklevad diivanil, kasutavad igal võimalusel trepide asemel lifti ja jalutamise asemel mootorsõidukit, on palju tihedamini haiged kui inimesed, kes võtavad paar korda nädalas aega, et teha sporti. Spordiga tegelevad inimesed on tervemad ning rahulolevamad. Kõige parem aeg hakata sportima on nooruses, sest ollakse julgem uute asjade ettevõtmisel. Noored tahavad tegeleda paljude asjadega ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Kehaline kasvatus on vajalik et arendada ennast nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund? Kehalise kasvatuse tund maandab pingeid ja annab võimaluse liikuda, kuna teooria tundides on see sanss vaid iga 45 minuti tagant või lausa iga 90 minuti tagant
kui peatakse päevast päeva üht ja sama rada käima, taluma rõhuja kalkust ja põlatud armu piinu. Arvatavasti on kõige hullem teadmine, et muuta ei saa midagi. Või äkki vaev lõpetada? Oleks kergem pigistada silmad kinni ja vaadata sellest ebatäiuslikust maailmast mööda. Terve elu koosneb valikutest. Elada või surra? Alla anda või võidelda? Samahästi võiks elada siis koos oma sisemise hullusega. Ja kas see muudaks midagi? Võib-olla oleksid inimesed rahulolevamad ja maailm oleks ausam paik. Paljude inimeste veaks on see, et nad kardavad. Kardavad kõiksugust muutumist. Kardavad mõtlemist, probleemidest aru saamist ja seda lootusetut tunnet, et maailma pole võimalik muuta. Elada tähendab ju mõelda. ,,Nõnda paljud meist keerlevad otsekui orav rattas, sest me usume, et mida rohkem me pingutame, seda paremad inimesed meist saavad." (Berger, 2004) Peamiseks kartusobjektiks on igaühe enda jaoks halvad juhtumised, inimesed, asjad.
Näiteks klienditeenindaja puutub päevast-päeva kokku paljude erinevate isiksustega, kellel on kõigil oma soovid ja vajadused. Kui mõni klient on rahulolematu või eriti nõudlik, tuleb teenindajal olukorrale loovalt läheneda ja see võimalikult edukalt ära lahendada, nii et mõlemad pooled rahul oleksid ja klient ka järgimine kord samasse asutusse tagasi tahaks tulla. Loovatel inimestel läheb paremini nii tööl kui koduses elus, nad on õnnelikumad ja rahulolevamad. Kui inimesd on edukad, on edukas ka riik. Riik ja inimesed toetavad üksteist ja ei saa eksisteerida teineteiseta, ühe edu sõltub teisest.
Tele2, Apteek Apotheka, Kingaparandus ja võtmete valmistamine ning Juuksur. Lisaks poeskäimisele saavad kliendid ka igapäevaseid teisi asjaajamisi ajada. 6. Kliendiprobleemid Kõikide klientide probleemid suunatakse infoletti. Mitte ühegi kliendi probleemi ei jäeta lahendamata. Kõik kliendid saavad mure räägitud, lahendatud ning kõik on rahul. 7. Kaupluse üldmulje Kaupluse üldmulje on väga hea. Prisma kõige olulisemaks eesmärgiks on: TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID. Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid: SOODSAD HINNAD • Prismas on püsivad ja soodsad hinnad; • Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe; • Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda. MITMEKÜLGSUS • Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni, • lisaks toidukaupadele on lai valik tarbekaupu ja riideid. OSTMISE LIHTSUS
6. Kes on hotellirestorani kliendid? Restorani kliendid võivad olla kohalikud elanikud, turistid, puhkajad, mitmesugustest kogunemistest (konverentsidest, nõupidamistest, seminaridest jne) osavõtjad, ärireisijad (ärimehed) jt. Klientide nõudlus oleneb nende tegevusalast (vaimsest või füüsilisest tööst), vanusest, soost, rahvuslikest traditsioonidest, sissetulekutest, hinnatasemest, hooajast ja kliimast. Mida rohkem suudab restoran neid tegureid arvestada, seda rahulolevamad on kliendid ja seda suurem osa juhuklientidest võib saada püsiklientideks. 7.Milliseid menüüsid ja teenuseid pakub hotellirestoran? Hotellis asuvad toidurestoranid peavad pakkuma toitlustamist kogu päeva jooksul. Hotelli restoranid pakuvad tavaliselt Rootsi lauast hommikueinet või osalise teenindusega hommikusööki, lõunasööki nii päevamenüü kui ka à la carte’i menüü järgi, õhtul à la carte’i menüüd või tellimuseineid ning loovad tingimused mugavaks ajaviitmiseks
Kuidas nad kriitikat vastu võtavad? Kas sa näed endal võimalust teha seda kõike paremini? Uuri oma konkurentide poode Etsy keskkonnas ja Facebooki fännilehtedel ning vaata, milliseid kommentaare on inimesed jätnud nende toodete ja klienditeeninduse kohta. Mis on inimestele meeldinud ja mis mitte? Kas neile meeldis väga imekiire tagasiside, või hoopis kiideti pakendit? Või jättis kõige parema mulje toote kvaliteet? Üldiselt kirjutavad tagasisidet just kõige rahulolevamad ning kõige hädaldavamad kliendid, seega ole ise ka natuke kriitiline nende arvamuste suhtes. Kuid sa peaksid siiski päris hea pildi ette saama selle kohta, mis sinu konkurentidel toimib hästi ja mis mitte. Vaata, kas su konkurendid on välja toonud mõnede klientide soovitused. Neid lähemalt analüüsides mõistad, mida su konkurendid ise väärtustavad ja mis nende jaoks teeb kliente rõõmsateks – nemad ju need soovituste lõigud oma lehele valivad
Veelgi enam motiveeritud on need töötajad, kes strateegia väljatöötamisest on ise vahetult osa võtnud. Seega töötajate osavõtt strateegilise juhtimise kõigist etappidest tagab strateegia parema elluviimise. Töötajate motiveerimise seisukohalt on olulised ka sellised asjaolud, nagu töötaja soov osaleda vastutusrikastes tegevustes ja selle võimaldamine, suurem iseseisvus. (Leimann, Skärvad & Teder, 2003: 255) Autor on arvamusel, et töötajad on rahulolevamad, kui neile usaldada tähendusrikkaid ülesandeid ja lasta loominguliselt mõelda ning iseseisvalt otsustada. Kui töötaja tunneb, et teda usaldatakse, temast sõltub midagi, siis seda enam ta püüab, et mitte usaldust petta. Enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö Motiveerimisel peab olema paindlik ja arvestama nii ettevõtte eripäraga kui ka konkreetsete töötajate huvidega. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös
marketit ning üle 550 ketirestorani ja kohviku. ETK Säästukaart, millega saab ka Prismast boonust koguda, on juba üle 300 000 Eesti perel, SOK kliendikaart S-Etukortti® on üle 1 100 000 Soome perel. Väärtused Prisma on kogu pere ostukoht, kus on alati: 1. soodsad hinnad, 2. lai ja mitmekesine sortiment, 3. värsked ja kvaliteetsed kaubad, 4. sõbralik teenindus. Meie kõige olulisem eesmärk on see, et meil oleksid TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID. Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid: SOODSAD HINNAD · Prismas on püsivad ja soodsad hinnad; · Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe; · Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda. MITMEKÜLGSUS 18 · Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni, · lisaks toidukaupadele lai valik tarbekaupu ja riideid.
Töötunnid- mida rohkem tunde peab in tegema, seda madalam on rahulolu- ületunnid Tööstaaź- algajad entusiastlikumad. Ei ole tekkinud rutiini. Tajutud liikumiskergus- tööle pääsemise kergus. Kui palju võtab tööle jõudmine aega Edutamise võimalused- mida rohkem in näeb liikumisvõimalusi, seda rohkem rahul Eluga rahulolu: Füüsilised sümptomid- füüsilised probleemid Subjektiivne tervis- kuidas in mõtleb oma tervisest, kuidas näeb olukorda Perekonnaseis- perekonnaga rahulolevamad Sugu- mehed rahulolevamad Rass- valged rohkem rahul Vanus- vanemad inimesed rohkem rahulolevamad Rahulolu ennustavad tegurid: enam seotud tegurid Organisatsiooni võimalused/piirangud- mis toetavad/piiravad sooritust. Kaasaegsed töövahendid, informeeritus. Eelarve lisateenuse sisseostmiseks. Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt)- kui koormav on roll, kui suur on vastutus. Kas on selge, mida oodatakse
Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) , emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid
kes hindasid kõrgemalt rahulolu kommunikatsiooniga olid ka rohkem rahul tööga ja et teised faktorid nagu personaalne tagasiside ja kommunikatsiooni kliima on tugevalt seotud töö rahuloluga. Sellest võib järeldada, et kui töötajad väljendavad rahulolu kommunikatsiooniga muudatuste vältel, siis ilmselt nad ei reageeri muudatustele negatiivselt. Ilmselt tuleneb see sellest, et töötajad, kes on rahulolevamad muudatustega seotud kommunikatsiooniga võivad tunda end tähtsatena ja seetõttu nende suhtumine muudatustesse on positiivne Goris (2007). Muudatuste juhtimine 11 KOKKUVÕTE Vajadus muutusteks on vaieldamatu, kuid seejuures on muutuste protsessi juhtimise keerukust äärmiselt alahinnatud. Tuleb mõista ning osata hinnata eduka muutuste juhtimise erinevaid
Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine - Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. BANDURA, Albert (1925 - ..
kurvameelsemateks, inetumateks, õnnetumateks, närvilisemateks, saamatumateks, aga siiski armastatumateks kui noormehed. Erinevad uurimused seletavad noormeeste kalduvust teatud omadusi, võimeid, staatust tüdrukutega võrreldes kõrgemalt hinnata, sellega, et kõrgendatud enesehinnangud aitavad poistel kujundada endas neid omadusi, mida nõuab mehelikkuse stereotüüp. Analüüsi käigus ilmnes, et kõigist uuringus osalenud kasvandikest olid rahulolevamad need, kelle kodune atmosfäär oli stabiilsem, suhted vanematega noort enam rahuldavad. Armastatumate, rahulikumate ja edukamate tunnevad end need lastekodulapsed, kes käesoleval momendil omavad lähedast inimest, kellele oma muret kurta, kellega rõõme jagada ning kes kogevad seetõttu lastekodu turvalisemana, kasvatajaid mõistvamatena, toetavamatena, innustavamatena. Samas suunas mõjutavad enesehinnangut ka positiivsed suhted eakaaslastega: mida paremad need on, seda
muutuvad traditsionaalsemaks lapse sünni tagajärjel. Soorolli käitumine muutub. Mees kindlustab raha olemasolu, naine hoolitseb pere eest. Kui naine on harjunud tööd kogu aeg tegema, siis naine tunneb ennast halvasti kodus lapsega istumisel. Rahulolematu paarisuhtega raseduse ajal(eriti naine). Keha läheb kontrolli alt välja. Naine arvab,et pole atraktiivne. Kohanemine lapseootusega *kogemused kas kunagi on juba laps sündinud või ei. Korduvrasedad on rahulikumad ja rahulolevamad paarissuhtes. *Päritolupere ema ja tütre suhe raseduse ajal lähenevad, sest sealt saab tütar kogemusi ja teadmisi. Suhted lähenevad. Poisid ja isad ei suhtle omavahel siiski nii palju. Mehed võivad enda emadega läheneda. Lapseootusega kohanemist mõjutavad tegurid: *Raseduse planeeritus(planeerimatu rasedus võib olla ka soovitud rasedus) *Raseduse soovitus *Paarisuhe *Rahalised võimalused *Päritolupere toetus *Teadmised *Tervislik seisund
eluga. Siiski ilmneb oluline oma eluga rahul olijate osakaalu langus teismeea vanemas grupis. Tüdrukute hinnangud oma eluga rahulolule on kriitilisemad kui poistel ja kõikides maades seotud majandusliku jõukuse tasemega (suurem rahulolu seostub perekonna parema majandusliku olukorraga). Lääne- Euroopa ja Põhjamaade lapsed Ida- ja Kesk-Euroopa lastega võrreldes on rohkem eluga rahul, kusjuures Eesti laste hinnangud on siirderiikide esindajate hulgas ühed kõrgemad. Euroopa kõige rahulolevamad 1518-aastased noorukid elasid 2004. aasta uuringu andmetel Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Näiteks Norra on saavutamas eesmärki, mille kohaselt kõigil lastel peab olema võimalik käia lasteaias. Täielik lasteaiakohtadega varustatus on oluline väikelaste vanemate tööelus osalemise seisukohast ja on üks põhjuseid, miks Norra sündimusnäitajad püsivad Euroopa riikide kõrgemate seas. 2009. aastal astusid Norra võimud järjekordse sammu lasteaias käivate
(2,16). Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega pälvis Eesti positiivseid hinnanguid. Eesti sai kõigist teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest parema hinde tervelt 13 kategoorias, nende hulgas poliitiline stabiilsus, maksusüsteem ja raamatupidamine. Suur enamus saksa investoritest Kesk- ja Ida-Euroopas oma külalismaale truuks. 76 protsenti küsitletuist väitis, et nad kordaksid oma investeeringuid 2011. aastal olevates tingimustes. Kõige rahulolevamad olid ettevõtted Eestis ja Poolas. 16 15 http://www.e24.ee/227605/tookohapohine-ope-ei-taha-eestis-juurduda/ 16 http://www.e24.ee/480732/saksa-firmadele-teevad-muret-eesti-hankekonkursid/ 11 2 Uuringu läbiviimine Saksa firmades 2.1 Autori küsitluse eesmärk Andmed firmade kohta sain saates kirja Saksa-Balti Kaubanduskojale Eestis, Lätis ja Leedus.
on mõnikord võimalik vaid spetsiaalse reguleerimisvahendi abil. · Aitab vältida põhjendamatuid KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA garantiinõudeid, nagu vale paigaldus, krigisev heli, pukside ja kummiliigendite enneaegne kulumine. · Kuni 70% lühem paigaldusaeg. · Rahulolevamad kliendid. Põhikomplektid... K8 K70 K110 K110 HW K110 HP Vedrukompressor Universaalsete Amortisaatori võtmete komplekt kinnitusrakis,
Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega. Teistega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad. I.Pavlovi neuroloogiline teooria.
· Eluaegne õppija loevad, saavad ideid · Visionäär · Määramatust taluv sul ei pea olema kõik vastused täna kohe võtta/ vaatame, mida tulevik toob Edukas muutja (Porras ja Hoffer 1986 · Töötaja kaasamine otsustamisel alluvatel tekib tunne, et teda on kaasatud ja parimal juhul veel, et see oli suisa tema enda idee. · Juhtimine visoooni abil · Strateegiline juhtimine · Info vaba liikumine töötajad on rahulolevamad, siis kui neil on palju nformatsiooni ja eriti siis kui on toimumas suured muudatused. · Töötajate arendamine + empaatia (Gratton ja Paerson 1999). Väga suured muutjad peavad sageli olema empaatiavõimetud. Need, kellele läheb inimeste arvamus korda, elavad sageli avalikku sõimu raskemalt üle. Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 2000) 1. Talul põhinev võim ressurssid. Kui juhi määrata on sinu palk, lisatasud, muud ressurssid. Neile peame kuuletuma. 2
Neljas mees Charles de Montesquieu(18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755), kes kirjutas natuke enne Rousseaud. Sõnastas arusaama looduslikest mõjudest ühiskonna tüüpidele. Kliima. Külm kliima kasvatab töökaid, taluvamaid, püsivamaid, kuid samas ka tuimemeaid inimesi. Soe aga laisku, püsimatuid inimesi. Orjus, mis oli tema arvates paha, oli siiski lubatud soojas kliimas. Teine erinevus oli tasandiku ja mäestiku piirkondade vahel. Tasandik oli viljakas, seal olid inimesed rahulolevamad/leplikumad valitseja ülemvõimu suhtes, seega seal kipuvad tekkima monarhiad-pole mägesid, mis nende levikut piiraks. Mägede elanikud on aga vabadust armastavad, sõjakad ja seal kipuvad tekkima vabariigid. Aasia/ Euroopa erinevused ehk Aasias puudub barjäär külma põhja ja sooja lõuna vahel. Seega põhjas olevad mägede vennad alistavad lõunas olevaid laiskvorste. Euroopas aga seevastu palju rahvaid, kes
Visioon on juhtkonna ja omanike ettekujutus ettevõtte tulevikust, mis on kirja pandud kui pikaajaline eesmärk või kirjeldus sellest, milliseks tahetakse areneda ja tulevikus saada (Simson jt 2002, 14). Visiooni saavutamiseks on vaid üks tee täita missioon ja seatud eesmärgid. Kui visiooni pidevalt arendada, muutuvad sellega ka lühi- ja pikaajalised eesmärgid selgemaks, töötajad on teadlikud neile esitatud nõuetest ja ootustest, nad on enesekindlamad ja rahulolevamad. Hea visioon on lihtne, kõigile arusaadav, innustavalt ja motiveerivalt esitatud, ta areneb organisatsiooni töö ja elu käigus. Visioon peab looma seose tänase ja homse vahel ning aitama töötajatel suhtuda tulevikku energiliselt ja motiveeritult ning andma nende tööle mõtte (Simson ja Türk 2003, 34). 1.4.2. Organisatsioonikultuur ja inimressurss Organisatsioonikultuur on organisatsiooni põhiväärtuste, arusaamade ja mõtteviiside
tekkimisel, kuna vastavale küsimusele jaatavalt vastas 19% linnaelanikest ning 15% maal elavatest vastajatest. Kuigi oma elukohta ei kavatse muuta 56% vastajatest, mida võib tinglikult lugeda rahuloluks oma kodukohaga, lähevad hinnangud oma laste (lastelaste) tulevikuväljavaadetega nii Tallinnas kui Eestis üldse oluliselt lahku. Tallinlased suhtuvad antud küsimusse märksa kriitilisemalt. Väljaspool pealinna elavad vastajad on teema suhtes oluliselt rahulolevamad. Vastustest ilmnes, et Tallinna elanikest 54% ning väljaspool linna elavatest vastajatest 60% on oma laste tulevikuga Tallinnas rahul. Laste tulevikuväljavaadetega Eestis on rahul 50% linlastest ning 62% maaelanikest. Antud tulemustest on näha, et Tallinna elanikud hindavad laste tulevikuväljavaateid positiivsemaks just Tallinnas endas, kuivõrd linna lähiümbruse elanike rahulolu hõlmab pigem Eestit üldiselt. 3. Mehed ja naised
1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 Kirjeldav statistika Tulemuste esitamine § Uurimuses osalejate kommunikatsiooniga rahulolu määra hindamiseks arvutati välja üldise kommunikatsiooniga rahulolu keskmine näitaja M=4,82 (SD=0,94), mida suurem on saadud tulemus, seda kõrgem on rahulolu tase (1 – väga rahulolematu, 7 – väga rahul). Keskmise põhjal võib väita, et uuringus osalenud inimesed on oma organisatsioonide kommunikatsiooniga keskmisest rahulolevamad. § . Kirjeldav statistika Andmeanalüüsi küsimus KIRJELDAV (esmane analüüs) VÕRDLEV (erinevused gruppide vahel) KORRELATSIOON (seosed tunnuste vahel) KIRJELDAV (esmane analüüs) VÕRDLEV (erinevused gruppide vahel) ■ tekst ■ tabel ■ diagramm ■ tekst ■ tabel ■ diagramm ■ keskväärtuste kaudu ■ proportsioonide kaudu Kirjeldav statistika Erinevuste uurimine § Keskväärtuste arvutamise kaudu
kompetentsust ja võimaldavad huvigruppidega suhtlemisel vastastikkust kasu. 8. Personali arendamise kasu ja eesmärgid Töötaja kasu: saab võimaluse tööalaste oskuste arendamiseks; kasvab professionaalsus; tõuseb turuväärtus; kasvab eneseusk ja suureneb motivatsioon. Firma kasu: töötajad on kompetentsemad/ tulemuslikumad; kasvab firma konkurentsivõime; töötajad on motiveeritumad ja rahulolevamad; hea tööandja maine. Arendamise eesmärkideks on: · Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine · Töötajate motiveerimine- soovi õppida ja rakendada · Töötajate töötõhususe ja konkurentsivõime tõstmine · Töötajate sidumine tööülesannetega ja firmaga · Karjääri planeerimine ja juhtimine · Pidevale õppimisele orienteeritud organisatsioonikultuuri kujundamine.' 9. Koolitusdokumendid Koolitusdokumentideks on:
annaabi.ee 
