1970'te aastate stagnatsiooniperiood oleks Nõukogude Liidule olnud palju hävitavam, kui majandust poleks suudetud üleval hoida oma nafta ja gaasi tootmisega. Nõukogude Liidu mahajäämisele võidurelvastumises aitas kaasa ka Afganistani sõda, mis osutus palju raskemaks ettevõtmiseks kui N Liidu juhid seda arvata oskasid. Afganistani sõja mõju Nõukogude Liidule oli mitmekülgne. Ühelt poolt tekitas see Liidus sees pingeid, rahvas muutus rahulolematumaks. Teisest küljest see sõda ka peale majanduse kurnamise hajutas ka Nõukogude Liidu tähelepanu võidurelvastumisele ja USA sai endale tehnoloogilise eelise. Võidurelvastumise kohapealt sai kõige saatuslikumaks Reagani käivitatud ,,Tähesõdade" programm, mis ähvardas Nõukogude Liidu interkontinentaalsed raketid kasutuks muuta. Kuigi tegelikkuses oli see programm alles oma planeerimise faasis, jäid Nõukogude juhid
paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine tõstis tunduvalt maksukoormust ning rahvas muutus üha rahulolematumaks, pidi Calonne peagim otsima uusi võimalusi. Selleks otsustas ta viia läbi Turgot' poolt üritatud reformid. Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru
1) Seista tema eest tema puudumisel (äraolekul). 2) Jagada temaga uudiseid igasuguse ühise edu kohta. 3) Pakkuda talle emotsionaalset tuge, kui ta seda vajab. 4) Usaldada teoneteist ja olla teineteise peale kindlad. 5) Aidata teda vabatahtlikult, kui ta seda vajab. 6) Püüda teda koos olles õnnelikuks teha. Lähedase suhte purunemise käiku mudel (Duck): 1) Psüühikasisene faas - mil üks partnereist muutub suhte suhtes jrjest rahulolematumaks ja tunneb, et taluvuspiir on ületatud. 2) Düaadiline faas - esimene partner võib teisele teatada oma kavatsusest suhtest väljuda või hakkab teda vältima ja taandub täiesti. 3) Sotsiaalne faas - tehakse selgeks suhtes toimunud muutuse sotsiaalsed tagajärjed, teatatakse sõpradele ja vastatakse väljaspoolt sekkujatele. 4) Kalmu ehtimise faas - keskenduvad kunagised partnerid lahkuminekust ülesaamisele. 12
olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine tõstis tunduvalt maksukoormust ning rahvas muutus üha rahulolematumaks, pidi Calonne peagim otsima uusi võimalusi. Selleks otsustas ta viia läbi Turgot' poolt üritatud reformid. Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud ning pehmendada nende maksustamist sellega, et nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega
Necker uus rahanduskontrolör, al 1776.aastast. Tema reformid hoida kokku õukonna pealt, pikaajalised laenud, mis lükkasid kriisi edasi. 1781.a avaldas ta riigieelarve trükis, mis tekitas skandaali ning Necker sunniti lahkuma. Calonne püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis pidid motiveerima tootmist ning suurendama sealjuures sissetulekuid rahvas muutus üha rahulolematumaks. 1787 kutsuti kokku Notaablite kogu (ülikud). Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud, näidates lõpuks ka riigieelarve seisu mis oli hullem kui kunagi varem, kuid seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti ka tema erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Brienne, kes püüdis omakorda reforme läbi surunda, tõstes samuti makse. Notaablid olid nendele ikka vastu,