distantsioonid Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Kehakeele tõlgendamisel on kerge vigu teha ja mõned neist võivad su täielikult eksiteele viia. Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks. Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust. 2.1 KEHAKEELEST ÜLDISELT Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid
me seda ise terapeut aitab näha üldiseid seoseid ja tekkinud mõtte- ja käitumismustreid. Holistiline terapeut aitab tugevast negatiivsest situatsioonist turvaliselt läbi minna ning valu vabastada - sageli ka selle käigus kadumaläinud hingeosakene tagasi tuua. Inimene saab selle tulemusel vabaks minevikus kummitanud valust, muutub julgemaks ja saab tagasi usu iseenda väesse. Holistiline teraapia aitab neid, kes usuvad, et nad ise vastutavad oma elu eest ja saavad seda rõõmsamaks ja rahuldustpakkuvamaks muuta. Energiablokeeringutest vabanenud energia toob ellu uusi valikuid ja võimalusi. Mõnikord muudavad inimesed oma suhtumist tegelikussesse ja teistesse inimestesse ja tekivad rohkem tegelikkusele vastavad suhted. Olukorrad ja situatsioonid, mida inimene varem lausa vältis pole enam ärevusttekitavad. Teraapia tulemus: * Inimene hakkab tunnetama isiklikku vastutust omaenda elu ees ning maheneb ohvritunne. * Inimene on seansi tulemusena rahunenud ja heas tasakaalus.
" (JUNG 1977:180). Samas jagub Jungil piisavalt praktilist mõtlemist, et taolises kantilikus mõttemaailmas mitte ära eksida. Ta seisab otsustavalt haiglase skeptitsismi vastu, sealhulgas usulise kogemuse suhtes ning rõhutab otsese inimkogemuse olulisust. ,,Keegi ei või teada, mida asjad enesest viimselt kujutavad. Me peame neid seetõttu võtma sellistena, nagu me neid kogeme. Ning kui säärane kogemus aitab muuta elu tervemaks, ilusamaks, täielikumaks ja rahuldustpakkuvamaks sulle endale ning neile, keda armastad, võid sa rahulikult öelda: ,,See oli arm Jumalalt."" (JUNG 1977:105). Selgitades tagamaid, kuidas ta näiteks on jõudnud arhetüüpide kontseptsioonini, ütleb Jung, et tegemist pole fantaasia viljaga. Jung selgitab, et võrreldes paljusid müüte üle terve maailma omavahel ning tema patsientide unenägudes esinevate figuuridega, on ta neist tuletanud teatud 45 põhikujundid