Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
valikust, vaid tundest. Ta toimib ebaõiglaselt, kuid ise ebaõiglane pole, ega pole ka näiteks varas või
abielurikkuja see, kes on varastanud või abielu rikkunud197; ja samuti on ka muude asjadega.
Eelpool oli juttu, millises suhtes on vastutasumine õiglusega. Ei tohi aga unustada, et uurimisaine hõlmab nii
õiglust üldiselt kui ka riiklikku õiglust198. See kuulub iseseisvate inimeste ühiselu juurde endastlähtuvate
vajaduste rahuldamiseks199 -- nad on vabad ja võrdsed, kas aritmeetilisest või põhimõttelisest vastavusest
lähtuvalt. Kui seda pole, siis nende vahel ei kehti ka üksteise suhtes poliitiline õiglus, vaid mingi muu õiglus
sarnasuse alusel. Õiglus on ju nende vahel, kelle kohta käib ka seadus, seadus aga on neile, keda ebaõiglus
puudutab, kuna õigusemõistmine teeb vahet õiglase ja ebaõiglase vahel. Ja keda ebaõiglus puudutab, neid