1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse.
ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse.
annaabi.ee 
