Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892)
1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus
Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Eesti Vabadussõja aastail 4 (1918-1920) oli ta üks neid poliitikategelasi, kes koondusid Põllumeestekogude ümber. Aastail 1919-1920 oli J. Uluots Põllumeestepartei peahäälekandja Kaja vastutav toimetaja. J. Uluots töötas rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana Haapsalus, aitas kaasa ka tagala organiseerimisele 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Ülikooli õppejõudude ridadesse tuli ta 1920. aasta kevadpoolaastast. Rahvaesinduse liikmena või õppejõuna on J. Uluots seisnud kõigi Tartu ülikooli seaduste väljatöötamise juures või sellest otseselt osa võtnud. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina
annaabi.ee 
