verised juudiprogrammid. · Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus. KADUNUD SUGUPÕLV · Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Neid mehi kes osalesid sõjas nimetatakse ,,kadunud sugupõlveks". · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, ning rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid seetõttu paljud mehed elust tagasi. SÕJATEHNIKA ARENG Maailmasõda tõi endaga kaasa kiire tehnika arengu. Eriti suured muutused toimusid mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. · Mereväes allveelaevastiku areng. · Lennunduses muutus lennuvägi väga tähtsaks lahingus, neid varustati kuulipildujate ja pommidega. Neid muudeti ka kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. · Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas
riigireetur. Tema teoseid keelati ja põletati (Saksamaal), Remarque lahkus Prantsusmaale, Sveitsi ja hiljem ka Ameerikasse. Tema õde tapeti ära, sest ta oli tema õde. Romaan ,,Läänerindel muutuseta" (1929) Esimene romaan, mis tegi teda kohe kuulsaks. See kujutas noori poisse, kes läksid koolipingist esimesse maailmasõtta läänerindel saksa poolel. Kaotasid sõjas oma illusioonid ja unistused. Nad tundsid, et neil pole rahuaegses ühiskonnas enam kohta, sest nad on sõjast kalestunud. Kogu sõja ülistamine ja kangelastest rääkimine tundub neile võltsi ja isegi ohtlikuna. Remarque käsitleb sõda kui mõttetut inimelude hävitajat. Romaan ,,Arc de Triomphe" (1946) Tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel. Peategelane on arst Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks
See on ligikaudu 15-kordne Eesti rahvaarv, seega väga palju. Esimese maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli sõjas väliselt veidike rüütellikkust, kuid maailmasõja kaevikutes kadus see väga kiiresti. Sõda muutus iga päevaga järjest julmemaks ning halastust, kui sellist ei tuntud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda enam normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ja uusi polnud juba kerge leida. Rahuaegses maailmas oma kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi ning muutusid järjest passiivsemateks. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". Paljud rindel sõdinud mehed tundsid rahuajal, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt ning see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu. Milliseid edasiviivaid muutusi tõi endaga kaasa Esimene maailmasõda?
Maksukoormuse kasv. Vähenes religiooni mõju. Igapäevaelu: Inimesed pidid piirama toidu tarbimist. Hakati tootma ersatskaupu. Algas nälg ja epideemiad. Okupatsioon ja vägivald: Etniline puhastus- 1915 aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. Kadunud sugupõlv: Sõjas osalenud põlvkond, kelle väärtushinnangud sõja tõttu muutusid. Nad ei leidnud enam kohta rahuaegses maailmas ja muutusid pasiivseks. Osad rindel võidelnud mehed ei tundnud piisavat tunnustust riigi poolt ning hakkasid pooldama totalitaarset korda. 1917 Venemaal Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa)
8 vägivallailmingud: a eriti karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias, sealse vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutati eriti julmi meetodeid- võeti pantvange ja hukati neid; b Vene vägede edasitungi A-U territooriumile saatsid verised juudipogrommid e arveteõiendamised; c kõige süngem episood 1915 Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, tapeti 1,5 milj inimest. Kadunud sugupõlv: sõjas osalenud põlvkonda on nim kadunud põlvkonnaks. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 9 Veebruarirevolutsioon: Põhjused: a majanduslik kaos- puudus toorainest & tööjõust, transpordisegaduse; b keisrivõimu autoriteedi langus. Käik: 23.02 Naistepäeva tähistamine; 24,25.02 algas Petrogradis üldstreik; 26.02 arreteerimised, sõjavägi hakkas rahvaga ühinema; 27.02 muutus massiliseks, revolutsioon levis suurlinnadesse; 2
Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil *Jaapan liitus, et saada tagasi oma kolooniad Aasias.
3.1. ,,Kadunud põlvkonna" mõiste Maailmasõja lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Ilmasõjas Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga ning kodulinnad olid võõraks jäänud. Nende senised väärtushinnangud ja illusioonid olid purustatud. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. Osale rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. See tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. (http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html) 3.2
mai 1915 ersatskaubad- keemiatööstuse poolt toodetud alternatiivkaubad sõjadivate riikide eluolu säästmiseks, kvaliteet originaalist tunduvalt madalam okupatsioon-võõra riigi territooriumi (või osa sellest) oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine genotsiid-tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine kadunud sugupõlv-sõjas osalenud põlvkond, kes ei suutnud rahuaegses maailmas endistviisi elada Ajutine Valitsus-Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus, mille eesotsas oli vürst Lvov Petrogradi TSSN- Venemaa 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan kaksikvõim-Venemaal välja kujunenud võim, mille ühepoole moodustasid Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teise Ajutine Valitsus Asutav Kogu-1917 aasta
12. Okupatsioon sõjaväeline maahõive 13. genotsiid ehk etniline puhastus 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud aktsioon, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese ning mida peetakse maailmasõja kõige süngemaks perioodiks. 14. Kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse
1925. aastal ilmunud uurimuses, mis põhineb kogutud folklooril, 79 pelgupaika Eesti soodes ja metsades, kuhu sõja aegadel peitu mindud. Mälestused ulatuvad tõenäoliselt peamiselt Põhjasõja aegadesse, võib-olla osalt ka Liivi sõja aegadesse. Arvatavasti Eesti ajaloo ulatuslikem ennast vaenlase eest metsas varjamine toimus Teise Maailmasõja paiku. Ajaloolaste hinnangul osales viimase sõja ajal ja järel metsavendluses kokku rohkem kui 16 000 inimest. Inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas on metsalt kaitset otsitud väga erinevatel põhjustel. Kirjalikult talletatud folklooris on ohtralt andmeid metsa pagemisest näiteks tülliminekul pereliikmetega, külaühiskonnast väljatõukamise korral, mõisa sunni eest pääsemiseks või kroonu soldatiks võtmise vältimiseks. Näiteks rahvakeelne nimetus kaabakas on algselt tähendanud inimest, keda taheti kinni võtta, ehk kaabata, kuid kes vangistajate eest kõrvale hoidus. Sõnaga kaabakas
annaabi.ee 
