eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste, agressiivsete rütmide abil (primitivismi esteetika ürgse, arhailise tähenduses): nt klaveriteos "Allegro barbaro" 1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919.
mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga. Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika ,,Klaverikvartett a-moll". Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta
teoased: Esimene klaverikontsert, "Eleegiline trio" Tsaikovski mäletuseks, armastusest Tsehhovi, oma kodumaa ja selle inimeste vastu sündis sümfooniline poeem "Kalju", rida romansse ja klaveriteoseid. Moskvas kohtas Sergei Rahmaninov oma suurt eeskuju Pjotr Tsaikovskit (vaata lisa 5). Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt. Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu enesesse. Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: "Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks
annaabi.ee 
