vastavalt oma igatsusele kokkuleppepinda, nöörida maailm põhjenduste korsetti või valgustada teda analoogiatega, mis aitavad sellest talumatust lõhest üle saada. ... halbade romaanide paljus ei tohi meid panna unustama parimate suurust. Just need kannavad endaga oma universumit. [ -- ] Inimene harjub ruttu. Ta tahab õnneliku elu jaoks raha teenida, ja kõik tema pingutused ja elu parim osa keskendub rahateenimisele. Õnn ununeb, abinõu muutub eesmärgiks. Dostojevski ,,Sortsid" analüüs. Kui jumalat ei ole, siis on Kirillov ise jumal. Kui jumalat ei ole, peab Kirillov end tapma. Järelikult peab Kirillov end tapma selleks, et saada jumalaks. See loogika on absurdne, aga seda ta peabki olema. Ometi on mees, kes niisuguse pöörase pretensiooniga esineb, mõlema jalaga siin maailmas. Jumalaks saada, see tähendab lihtsalt olla vaba siin maa peal, mitte teenida mõnd surematut olendit
Ta hakkas maalimist õppima rändkunstnikelt, kes maalisid söögi- ja joogikohtade silte. Mõne aja pärast õnnestus tal avada dekoratiivkunstitöökoda, kuid mitmesugustel põhjustel ei toonud see kuigi palju sisse. Pealegi huvitas kunstnikku vaid maalikunst. Ta töötas ööd ja päevad läbi, luues naiiv-primitivistlikus maneeris trahterite, söögimajade, lõbustusasutuste silte, pilte linnaelanike elust, samuti maastikupilte, natüürmorte, pilte loomadest. Kõhule ja rahateenimisele Niko palju ei mõelnud. Thbilisi linnas, kus ta veetis suurema osa oma elust, öeldi Phirosmanasvili kohta, et ta hõljub pilvedes. Ta ise kinnitas, et ta näeb pühakuid... Ei ole teada, kas tema liigutusi suunasidki pühakud, kuid ilmalikus elus Pirosmanil edu ei olnud - ta suri 1918. aastal nälga ja puudusesse. Kõrtsisiltide maalimisest saadav tulu kadus, kui kehtestati kuiv seadus. Kuid Niko pildid hakkasid tunnustust võitma veidi enne tema surma, kui kunstnike seas hakkasid
annaabi.ee 
