rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa. Üritades uskuda parteisid, peaks parteide tööd olema läbipaistvamad. Parteiliikmed peaksid tahtma ja teadma, kes mida teeb, et saaks vigade tekkimise korral neid õigest kohast parandada. Näiteks võib tuua Reformierakonna rahastamisskandaali. Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest parteirahastamise tagamaast. Teised reformarid on öelnud, et parteijuhid ei tea tõesti, kuidas raha hangitakse. Tööjaotus eri parteiosade vahel on eraldatud, kõik liikmed ei tea, mis toimub ning kes midagi korraldab. Samas on see tingitud sellest, et rahvas ei taha valetajaid parteide etteotsa. Just eraldamine võimaldab olla rahva ees aus. ,,Ma ei tea" ütleb juht. Rahvas võib uskuda või mitte, aga väide ei ole vale.
vananemisega. Piirkondlikud erinevused sissetulekutes on liiga suured ja maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Seda põhjustabki aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikus ning töösaamise võimalus. Et neid probleeme parandada, peab tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Teiseks muudaksin ma Eesti riigifirmade kontrolli palju tugevamaks. Riigifirmade eesotsas on nõukogud, kes juhivad nende tööd. Hiljutise rahastamisskandaali raames tuli välja, et riigifirmade nõukogusse saamine käib läbi väga korrumpeerunud tee ning kui annetad piisavalt erakondadele raha, on lihtsam kuskile nõukogusse saada. On tekkinud seaduspärasus, et riigifirmade poliitikud on ka erakonna suurannetajad. Kui riigiettevõttete eesotsas on üldjuhul tuntud politiikud, siis hulk nõukogusse kuuluvaid poliitikuid on täiesti tundmatud. Neid nimetakase parteisõduriteks ha rahvakeeli broileriteks, kes hoiavad madalat
Paraku on hiljuti toimunud mitmeid sündmusi, mis seab kahtluse alla kogu selle, mis toimub kõrgemas võimuladvikus. Selle tulemusena on langenud meie maine mitmete riikide silmis. Siiani püütakse aga kinnitada, et meie riik on selgelt demokraatlik riik. Me ei ole siiski veel rikkunud oma mainet terviklikult. Selle nimel, et meie maine säiliks ja me võiksime seda parandada, on vaja näha palju vaeva. Pärast 2012. avalikuks saanud Reformierakonna rahastamisskandaali ei suutnud teha rahva ootustest vajalikke järeldusi. Seetõttu loodi rahvakogu, mille eesmärgiks oli kindlustada Eesti demokraatia tulevik. Rahvakogu koosnes mitmetest aktiivsetest kodanikest, kuid nende tegevus sai mitmetelt inimestelt palju kriitikat. Rahvakogus seisid inimesed küll rahva arvamuse eest, kuid mitmed lihtinimesed, kes ei ole igapäevaste poliituudistega kursis, tol hetkel isegi ei teadnud rahvakogust. Seega tegelikult rahvast ei esindatud. Janek Mäggi
rahastamise ja nende rolli üle ühiskonnas, kadus piir “heade” ja “halbade” erakondade vahel ning süvenes valijate usaldamatus erakondade vastu. Juhtum lõppes sellega, et Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni-poolse määrusega anonüümsed annetused riigieelarvesse kanda. Silver Meikar heideti erakonnast välja ja tollane justiitsminister Kristen Michal astus ministrikohalt tagasi. Protest rahastamisskandaali vastu. ACTA skandaal Skandaal sai alguse 6. veebruaril 2012. aastal Õhtulehe artiklist, mis rääkis ACTAst ja selle vastu protestimisele kutsumisest. ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta
annaabi.ee 
