asjaolule, et koolil puuduvad võimalused siseruumides kehalise kasvatuse tundide pidamine. Pole tarvis ta kallal ,,haukuda", kui ta tegelikult teeb ju head. Käesolev majanduslangus viib inimesed masendusse. Tööpuudus, rahapuudus- kõigest on puudus, välja arvatud halbadest uudistest. Esile tuuakse ainult kõike halba, võiks üle minna vähe elurõõmsamatele ja toredamatele teemadele, kuid siiski arvatakse, et traumeeriv on see, mis müüb. Väärtustama rohkem hakatud rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist kui see, mis tegelikult võiks inimesele huvi pakkuda ja ehk isegi maailma paremaks muuta. Lõpuks ongi jäänud mulje, et inimesed on nii lihtsameelsed ja kogu mõttetus ongi see, mis müüb ja huvi pakub. Ei proovita, mis küll siis saaks, kui esile tuua hoopis teistsugust kui on harjumuspäraseks saanud (välja arvatud Eesti Televisiooni saade ,,Head uudised"). Ajakirjandusel valvekoera rollis oleks vaja sellist positiivset hammustust, mis
,,Ajakirjandus muudab inimese lauda looma sarnaseks"(A.H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära.
siiamaani elatud. Pered, kus seni vanemad ei näinud õieti üksteistki, sest üks töötas teises Eesti otsas, või siis töötati mitmel kohal korraga, et aga rohkem raha kokku kraapida, on koondamised ja vallandamised andnud tulemuseks selle, et peres pole enam poolt nii palju raha ja materiaalseid võimalusi, kuid pere saab varasemaga võrreldes palju rohkem koos olla. Vanemad saavad aru, kui paljust on nende lapsed ja nad ise ilma jäänud sellel ajal, kui nad nägid silme ees vaid rahanumbreid. Pereväärtused on taas tõusuteel. Vanematel on rohkem aega oma laste jaoks, järjest rohkem isasid on näha lapsevankriga jalutamas, või siis väikelastega jalutamas, aega veetmas mänguväljakutel, spordiväljakutel õpetamas oma võsudele, kuidas mingit mängu mängida. Enam ei kasva lapsed omapäi tänavatel, õppides üksteiselt enamjaolt vaid rumalusi, selle asemel, et midagi asjalikku teha või õppida.