Kui firmal on probleeme raha kättesaamisega võib see tema edukat tegevust tugevasti häirida. Näitaja suurus võib näiteks sõltuda üldisest ettevõtluskeskkonnast, majandusharu konkurentsitasemest ja ettevõtte müügipoliitikast. Raha laekumise välde = keskmine debitoorne võlg / aastane krediitimüük / 360 = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades. Kui rahalaekumise aeg on pikk siis kannatab selle all firma likviidsus ja lühiajaliste kohustuste täitmine võib olla problemaatiline. Kui raha laekumise tähtaeg on lühike tähendab see seda, et müügi järelmaksutähtaeg on lühikene või ei rakendata eriti krediitimüüki. Pikk rahalaekumise välde võib olla tingitud ettevõtte majandusharu eripärast. Kui firma rahalaekumise välde on oluliselt pikem kui ta konkurentidel tähendab see üldjuhul ettevõtte
Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise aeg päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks
vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus. Ostjate debitoorse võlgnevuse jälgimisel on kolm olulist näitajat: a) rahalaekumise välde päevades, b) lootusetu võlgnevuse summa suhe müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 23. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? Kapitali moodustamise puhul majandussubjekti seisukohast lähtudes jaotuvad finantseerimisallikad välisteks finantseerimisallikateks ja sisemisteks finantseerimisallikateks.
rakendatavad meetmed allahindluse tingimused). Ostjate maksevõime ja maksedistsipliini hindamine. Kliendi finantsaruannetega tutvumine, katseaeg uutele klientidele, et tutvuda nende maksedistsipliiniga, mitte anda krediiti väikestele ja tundmatutele firmadele, vahetada infot konkureerivate firmadega, kontrollida firma omanike varasemat tegevust, kasutada võlgnike kohta meedias avaldatavat infot. Võla sissenõudmiseks pööramise näitajad: rahalaekumise välde päevades, lootusetu võlgnevuse summa suhe netokäibesse, möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal netokäibes. 52. Käibevarade juhtimise kuldreegel Müü sularaha eest, osta krediiti; krediteeri ostjaid lühema tähtajaga, kui tarnijad sind; majanduslike tehingute sõlmimisel kontrolli partneri maksevõimet, lepingute sõlmimisel kontrolli nende juriidilist õigsust; varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja ajutised investeeringud
toimub ka eelarvestatud kasumiaruande lõpetamine. 1. Investeeringute plaan (ehk kapitaalmahutuste plaan) Investeeringute plaan on finantsplaan, kus kajastatakse põhivara eeldatav soetamine, renoveerimine ja kapitaalremont ning vastavad finantseerimisallikad. 2. Kassaplaan Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – raha laekumise plaani ja raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija