Poeskäimine ja aeg-ajalt iseenda hellitamine mõne ostuga kuuluvad normaalse elu juurde.' Armastust ja elamusi poeriiulilt Odavad väljamüügid, "hullud päevad" ja postkasti potsatavad kataloogid, mis kõik kinnitavad võidu, et seda kaupa ei saa kuskilt mujalt nii odavalt, on suur katsumus paljudele. Tarvitseb vaid võtta telefonitoru - ja peagi võib minna postkontorisse ihaldatud kauba järele. Põhjendusi, miks järjekordselt rahakotirauad lahti teha tegin, leiab ikka: tööl on pinged, pean viima mõtted mujale; tahan rõõmustada oma lähedasi; mees on nii harva kodus ja sõpradel pole minu jaoks kunagi aega. Lohutan ennast uue pluusi või kingadega, mis sest, et polegi kohta, kuhu nendega minna, või et viimati ostetud kingad hõõruvad jalad katki; mul on nii palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud. Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega. Uued esemed
mõtlevad ja ostavad endale "midagi ilusat ja head". Poeskäimine ja aeg-ajalt iseenda hellitamine mõne ostuga kuuluvad normaalse elu juurde. Armastust ja elamusi poeriiulilt Odavad väljamüügid, "hullud päevad" ja postkasti potsatavad kataloogid, mis kõik kinnitavad võidu, et seda kaupa ei saa kuskilt mujalt nii odavalt, on suur katsumus paljudele. Tarvitseb vaid võtta telefonitoru - ja peagi võib minna postkontorisse ihaldatud kauba järele. Põhjendusi, miks järjekordselt rahakotirauad lahti teha tegin, leiab ikka: tööl on pinged, pean viima mõtted mujale; tahan rõõmustada oma lähedasi; mees on nii harva kodus ja sõpradel pole minu jaoks kunagi aega. Lohutan ennast uue pluusi või kingadega, mis sest, et polegi kohta, kuhu nendega minna, või et viimati ostetud kingad hõõruvad jalad katki; mul on nii palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud. Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega
Psühhovampiirid saavad eksisteerida vaid seetõttu, et nad otsivad targu oma ohvriks kohusetundliku inimese inimese, kes on pühendunud moraalsele kohustusele. Mõnel juhul vampiriseerivad meid koguni inimgrupid. Iga fond olgu siis heategevuslik või religioosne vennaskond valib hoolikalt välja isiku, kel on suundumus tekitada süü- ja kohusetunnet ning määrab selle endale esimeheks või koordinaatoriks. See aga ongi esimehe ülesanne avada meie südamed, seejärel rahakotirauad ning panna meid ,,heategevuslikel eesmärkidel" annetama, kunagi mainimata, et paljudel juhtudel pole nad leidnud selleks tööks aega isetutel eesmärkidel, vaid et nad niiviisi endi ,,suursugusteks vajadusteks" kopsakat raha koguvad. Nad on meistrid vastutustundlikes inimestes sümpaatiat ja vastutulelikkust tekitama. Palju oleme näinud väikseid lapsi, keda need enesekesksed tegelased on teie juurde saatnud,
annaabi.ee 
