3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta) 3 valuutat (Prantsuse frank, Taani kroon, Belgia frank) olid pinge all 1993 kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemik +/-15% Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Ülemkogu kohtumine 1988. aasta juunis Hannoveris Esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors Majandus- ja rahaliit (EMU) 1989. aasta aprillis sõnastati EMU eesmärgid ja selle etapid I etapp (1990) siseturu kujundamine II etapp (1994) Euroopa Rahainstituut, EKPS, eurole ülemineku planeerimine III etapp (1999) üleminek eurole I ja II etapi vahepeal allkirjastati Euroopa Liidu leping 1992. aasta 7. veeburaril (Maastrichtis) Kasutatud allikad http://www.ecb.int/pub/pdf/other/escb_et_webet.pdf http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication6730_et.pd f The economics of money, banking and finance, Peter Howells, Keith Bain, 2002 Tänan kuulamast!
loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. Esimene etapp oli aastatel 1990-1993. Selle käigus tugevdati ERMi (1979. aastal Euroopa rahasüsteemi osana käivitunud valuutakoridor Vahetuskursi Mehhanism) süsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele. Teine etapp oli aastatel 1994-1998 (pidi esialgu lõppema 1996.aastal). Selle alguses tegevust Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute EMI) peakorteriga Frankfurdis, mille presidendiks nimetati prantsuse rahandusteadlane Alexandre Lamfalussy. EMI ülesandeks sai EMU kolmanda etapi ettevalmistamine, mis peamiselt tähendas hoolitsemist selle eest, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksid konvergentsikriteeriumitele. Nende saavutamisteks pikendati ka teise etapi kestvust kahe aasta võrra. 1997. aasta Amsterdami lepinguga leppisid
Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks. · Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%)
Kaotati Euroopa Valuutakoostöö Fond Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine Vabaduse, demokraatia, õigusriigi Koostöö tihendamine: tööhõivepoliitika, võimaluste põhimõtete tähtsustamine võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse Loodi Euroopa Rahainstituut 'Avatuse põhimõte' ja 'läbipaistvuse põhimõte' III samba 7 'ühise huvi' valdkonna Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine viimine I samba alla Tööhõive peatüki täiendamine Keskkonnapoliitika tõhustamine 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga.
aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis. Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993) kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel. Teine etapp: (1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1998) liikmesriikide majanduspoliitika lähenemine ning koostöö tugevdamine liikmesriikide keskpankade vahel. Rahapoliitika koordineerimiseks asutati Euroopa Rahainstituut (ERI. Kolmas etapp: (alates 1. jaanuarist 1999 kuni tänaseni) euro kui liikmesriikide ühisraha järkjärguline kasutuselevõtmine ning ühise rahapoliitika rakendamine EKP egiidi all. Majandus- ja rahaliidu kaks esimest etappi on lõpule viidud. Kolmas etapp alles kestab. Põhimõtteliselt peavad selle viimase etapiga ühinema kõik ELi liikmesriigid ning seega võtma kasutusele euro (ELi toimimise lepingu artikkel 119). Mõned liikmesriigid ei ole aga veel täitnud lähenemiskriteeriume.
79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1
79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused.
79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1
79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1
Ühisraha nimetuse probleem: 1. Jätta ECU, aga Saksa vaidlustas selle. 2. Euro-frank, euro-mark..ehk siis panna ette ,,euro". 3. 1995 Madridi tippkohtumisel otsustati, et ühisrahaks saab euro. Raha kujundamise probleem: Korraldati karmide tingimustega konkurss. R.Kalina kavand võitis. Tingimused: Sümboolika, Ei tohtinud olla objekti, mis on kuskil riigis olemas Pidi vastama: ,,stiilid ja ajastud Euroopas" Kaasaegsed turvaelemendid Loodi Euroopa rahainstituut, kes hakkab ühisraha probleemidega tegelema. Sellest kasvas välja Euroopa Keskpank (vt töölehte Euroopa Keskpank). 1997 Euroopa Komisjon pidi 1998 a kevadel tegema kokkuvõtted, kes saavad siirduda Euroopa ühisrahale ja vastavad nõuetele. (vt töölehte Euroopa Komisjon lubas EMUsse 11 riiki). 1.jaan 1999 siirdus eurole 11 maad ülekannete vormis. Jäid välja Kreeka (kellele anti järelaitamise aeg, 2002 siirdus füüsiliselt), Rootsi ja Taani. IMF- Rahvusvaheline valuutafond B
koordineerimist liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise liikmesriikide vahel. kava. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, 82. Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) kehtis range ja Euroopa keskpankade süsteem eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro ja juhatus. käigele 1. jan 2002
Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel · 1957 ja ühisturg · Vahetuskursside kooskõlastamise katsed · Vahetuskursi mehhanism · EMI Euroopa Rahainstituut alates 94 · Werneri ettekanne jäi kõrvale · Delors´i ettekanne - mängis euroopas suurt rolli senini, oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal
annaabi.ee 
