ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning
Kuidas mõista väärtuse olemust? Finantsjuhtimine tugineb paljuski väärtuse olemusele. Hinnanguliselt seisneb vara väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt vara väärtus tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. Peame jõudma selleni, et nende väärtus oleks võrdne (vahetamine) Varade väärtus võib tuleneda ka nende poolt genereeritavatest tulevastest rahavoogudest. 3. Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks väärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: _ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; _ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse
· MU/P1=MU2/P2=Mul/Pl · Kogukasv on max, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures Piirkasulikkus ja nõudluskõver · Näitame, et tarbimisel kauba piirkasulikkus määrab ära nõutava koguse q · Eeldatakse, et konkreetsest kaubast saadavat kasulikkust võib samastada tarbija valmisolekuga selle eest maksta. · Teisiti öeldes: kauba kasulikkust tarbija jaoks mõõdetakse max rahahulgaga, mida tarbija on nõus maksma. · Võimaldab omistada rahuolule rahalist väärtust ja mõõta kasulikkust rahaühikutes ebamääraste kasuühikute asemel. · Kauba A optimaalne kogus oli 3 , kui hind oli 4 kr . Kuna see oli optimaalne kogus, oli ta kindlasti tarbija nõudluskõveral, nõudluskõvera 1 punkt on olemas. Pa=4 Qa=3 Pa 4 3 Qa
milline muu kaubakoguste kombinatsioon tooks kaasa kogukasu vähenemise. Sellist olukorda nimetatakse tasakaalu olukorraks. PIIRKASULIKKUS JA NÕUDLUSKÕVER Näitame, et tarbimisel kauba piirkasulikkus määrab ära nõutava koguse q. Eeldatakse, et konkreetsest kaubast saadavat kasulikkust võib samastada tarbija valmisolekuga selle eest maksta. Teisiti öeldes: kauba kasulikkust tarbija jaoks mõõdetakse maksimaalse rahahulgaga, mida tarbija on selle eest maksma. See võimaldab omistada rahulolule rahalist väärtust ja mõõta kasulikkust rahaühikutes ebamääraste kasuühikute asemel. Eelnenud näites kauba A optimaalne kogus oli 3, kui hind oli 4 kr. Kuna see oli optimaalne kogus, oli ta kindlasti tarbija nõudluskõveral, seega on olemas nõudluskõvera 1 punkt. Oletame, et kauba A hind langeb ja on 3 kr. Milline on nüüd optimaalne kogus?
annaabi.ee 
