selline relv võiks mõjuda? Selline relv võib mõjuda esialgu halvasti, kuid arvan, et oleneb sellest riigist, kuhu raha alla visatakse. Kui riik suudab selle kõigega kiiresti toime tulla, suudab välja mõelda probleemile lahendusi siis on mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19 Raha pakkumine MB = CU + RR + XR Ringluses olev Pankade vajalik Pankade täiendav raha mass CU reserv RR reserv XR Rahabaasii MB moodustavad Raha pakkumise leidmiseks kasutatakse omakorda raha multiplikaatorit mm ning rahabaasi MB. Raha pakkumine Ms leitakse: Ms = mm *MB Järeldus. Raha pakkumine sõltub seega vahetult nii raha multiplikaatori kui ka rahabaasi suurustest. Lisaks sellele, et rahanduspoliitika püüab mõjutada RR i mõjutatakse ka MB suurust teiste vahenditega. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 20 K k Keskpank k jja raha h pakkumine
d. hindamis-, konverteeimis- ja võlafunktsioon 25. Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 määratlusse? a. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis b. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole c. pensionäride kontole ülekantud pension d. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt “sukasääres” säilitatav raha 26. Raha pakkumine arvutatakse: a. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a
◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg
a. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmargil pikaajaliselt "sukasaares" sailitatav raha b. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara muugist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole c. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis d. pensionaride kontole ulekantud pension ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 36 (1 point) Raha pakkumine arvutatakse: *a. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena [mm * Mb] b. raha kordaja ja rahamoodu M3 korrutisena c. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena d. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 37 (1 point) Mida tahendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on vaiksemad kui aktsiakapital b. firma pohitulud saadakse borsitehingutega *c. firma jooksvad sissetulekud on vaiksemad kui jooksvad laenud d
Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse Näitab, mitu koduse raha ühikut tuleb maksta valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes Reaalkurss – Kurss (E) on reservide suhe rahabaasi: koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes Vabalt ujuv valuutakurss – RAHABAAS EEK
B. pensionäride kontole ülekantud pension 0% C. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku 0% omavalitsuse jooksvale kontole D. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt 0% "sukasääres" säilitatav raha 33. Raha pakkumine arvutatakse: Student Response Value Correct Answer A. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena 0% B. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 100% C. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena 0% D. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena 0% 34. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? Student Response Value Correct Answer A. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad 0% sissetulekud B. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad 100% laenud C
· Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid · Klientide raha hoiustamine · Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad · Maksete (ülekannete) teostamine Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel kui suuri reserve hoida? Kommertspangandus Eestis: · Pankade arv on oluliselt kahanenud · Panganduses oligopoolne turg · Kommertspangad välisomanduses Rahabaasi M0 kasvu mõjud Rahabaasi muutus kajastub · Valitsusvõla muutuses · Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) · Kommertspankadele antud laenudes M0 M0-1 = (Dgc Dgc-1) + E (B*c B*c-1) + (Lc Lc-1) E nominaalne vahetuskurss c keskpank g government D debt B* - bond Lc loan Rahapakkumine M1 · Rahabaas M0 = sularaha + reservid M0 = CU + R · Agregaat M1 = sularaha + hoiused M1 = CU + D CU currency R reserves
c. et nõudlus ületab alati kasvavate vajaduste tõttu alati pakkumise d. iga pakkuja seljataga seisab kaks nõudjat 27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 28. Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv b. ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c
a. pakkumine väheneb b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c
väärtus eurodes Rahaagregaadi M1 korral on pakkumiskõver elastne intressimäära tõustes, suureneb raha pakkumine, sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laenu andma, kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit rohkem hoiuseid suurendama ja kui intressimäär on kõrgem kui välismaal, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas pangas rha hoidma. Siis on tegemist nn raha endogeense ehk sisetekkelise (teistest majandusnäitajatest sõltv) pakkumisega. M1 on leitav rahabaasi ja rahavõimendi korrutisena M1=m(D)M0 22 Raha pakkumine sõltub: pankade soovitud sularahareservimäärast (mida väiksem on kohustusliku reservimäär ja mida vähem lisareserve soovitakse hoida, seda suurem pakkumine); erasektori soovist hoida sularaha (mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade reserv ja raha pakkumine); intressimäärast