1920 aastate algul kasvas plahvatuslikult eestlaste osalusel alustatud as-de ja oü-de arv Ve-l. Metsatöötlemine, alkohol, metallitehased, keemia (kõik Kosmose äris). Kõige olulisem, mida kauplemine Ve-ga andis, oli rahasüst Eesti Vabariigile. Tõelise rikastumise tõi kaasa enamlaste kullapesu. Tsaari kulda hakati läände müüma. Lääs oli silmakirjalik, keeldudes vastu võtma ,,verist kulda", kuid olid valmis vastu võtma seda tsaari kulda, mis oli vahepeal eesti rahaasutustest läbi käinud. Sellest Eestit läbivast kullavoost ,,pudenes" midagi ka siia (vähemalt 30 000 000 kuldrubla). Osalesid nii era- kui ka riiklikud pangad. Erapnakurid olid need, kes tõeliselt rikkaks said. Nt pankurid Mihkel Pung, Scheel. Harju pank läks 1925 suure pauguga lõhki (Päts ja Laidoner olid osanikud, kuid pääsesid puhtalt). 1920 aastate alguses Eesti-Ve majsuhted arenesid tormiliselt, kuid peagi hakkasid tunda andma ka pol vahekorrad.
Teiseks polnud seadusi - Tribunal peab mõistma kohut omaenda revolutsioonilise südametunnistuse järgi. Revolutsioonilised Tribunalid hakkasid kurjategijatele klassikuuluvuse järgi kohut mõistma. Enamasti piirduti inimese mõistmisega lühamaks või pikemaks ajaks ühiskondlikult kasulikule tööle. Igasugune poliitiline tegevus keelustati täielikult, erakonnad sisuliselt saadeti laiali. Lisaks poliitilistele ümberkorradusele algasid varade riigistamine - alustasid rahaasutustest, kogu Venemaa rahasüsteem allutati Venemaa Keskpangale. Samaaegselt hakati üle võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma. Tööstusettevõtete ühiskonnastamine tabas