Saksa armee jõudis kiire edasitungi tagajärjel 1941. aasta augusti lõpus Tallinna ja peagi oli kogu Eesti nende käes. Paraku ei olnud tegemist vabastajatega ja pettuda tuli kõigil neil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. Algas ligi 4-aastane Saksa okupatsiooniperiood. Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava rahaasutusega, mis korraldas okupatsiooni rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade käibelelaskmine
tehinguid sooritatakse. · Teiseks funktsiooniks on see, et kord aastas korraldab ta osaluspankade juhtide plenaaristungi ja 10 korda aastas töökoosolekud. Vaatamata oma küllaltki olulisest positsioonist ning suhteliselt eripärasest tegevusest ei ole antud pank saanud niivõrd rahvusvaheliselt kuulsaks kui teised, kuna tegevus on suht salajane. IMF Rahvusvaheline valuutafond: tegu on ühe mõjukama rahaasutusega. Suur osa maailma riikidest arvestavad IMF seisukohtadega tõsiselt sõltumata sellest, kas nende suhtumine üldiselt on IMF-i positiivne või negatiivne. IMF-i ülesandeks on jälgida kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus ja kaubanduslepetest; luua laenuvõimalusi riikidele, millel on raskusi ajutiselt maksebilansi tasakaalustamisel. Vajadus sellise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, mil
annaabi.ee 
