õigussuhted, mis seonduvad riigi suveräänsuse tagamise neljast elemendist riigikassaga (ld: fiscus), st rahandussuhted. Termini rahandus rahvusvaheliselt üldtunnustatud vasteks on finantsid - algupärand tuleneb ladinakeelsest terminist financia, mis tähendab rahalist makset. Seega mõiste finantsid sisuks on raha (rahasummad; rahvusliku, aga ka muu 71 valuuta ehk vääringute kogused), rahamajandus ning rahaasjandus (mõiste ja termin finantseerima - st kedagi rahasummaga varustama). Eestikeelne mõiste ja termin rahandus seostub eeskätt riigi tulude ning kuludega. Rahandussuhted on seotud ühiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ümberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega - seega rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi sise- ning välisfunktsiooni täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine.
vaimupagasi ning selle edasiandmise- ja tarvitamisoskusega." 1923 kirjutas Päevaleht, et Tallinnas avatakse "ajakirjanduse kool" st 3 kuud kestev kursus, mille õppekavas oli 43 õppeainet. Kesksel kohal olnud ajakirjanduse tehnika (õpetus artiklite, juhtkirjade, päevauudiste kirjutamisest, kirjasaatjast, telegrammidest ja telegraafiagentuuridest, korrektuurist, trükikojast jms), selle kõrval toimetusetöö, nädalalehe tegemine, stenograafia, lisaks rahaasjandus, börss, poliitiline majandus, eesti ja vene ilukirjandus, eesti ja vene ajakirjanduse ajalugu, revolutsioon ja kongressid jne. Kas see kursus toimus, ei oska hetkel ütelda. Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks pakuti välja kursuste korraldamist, avada ülikooli juures vastav osakond, kehtestada prooviaasta ja sooritada kutseeksam, koguni avada kutsekool ajakirjanike õpetamiseks. Ajakirjanik Arno Raag kirjutas ÕT XV numbris: "Meile on räägitud mitmel puhul
annaabi.ee 
