üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid
arvestamata jõudude tegelikku vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele.
viini opereti ajaloos. See on püsinud teatrilavadel tänase päevani välja ning on olnud alati publiku seas armastatud ja populaarne. ,,Nahkhiir" on klassikaline näide tantsulisest operetist. Siin tantsitakse kõikjal, olgu siis tegemist melodramaatilise või puhtkoomilise situatsiooniga. Tantsides väljendatakse nii ülekeevat rõõmu kui teeseldud pisaraid; nii põgusat kohkumust kui naermaajavaid raevupuhanguid. Strauss eelistas kiiretempolist muusikat, aeglasi lüürilise viise esineb tal võrdlemisi harva, kui nendegi hulgas leidub tõelisi pärle. ,,Nahkhiires" näitas Strauss end juba muusikadramaturgia ehtsa meistrina. Tema meisterlikust tõestasid nii kooristseenid kui ka finaalid, eriti teise vaatuse oma, mille jaoks helilooja oli varunud kõige kirkamad, meeldejäävamad meloodiad, mis mõjuvad tõsiselt nakatavalt, kaasahaaravalt. ,,Nahkhiir" esietendus 1874.aasta 5
vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõeldised hüsteeriahoogudest, mis lõppesid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritusstseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi muud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseridele.