Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas
· Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti. Teised raadi kandideerida ei saanudki. Raeliikmete hulgast valiti valiti rae etteotsa üks või mitu BÜRGERMEISTRIT ehk linnavanemat. Bürgermeistril oli vastutav roll linna valitsemisel, tema valduses oli linna pitsat. Ametisse astuv raehärra pidi andma ametivande. Rae ülesanneteks olid: · määruste koostamine need pidid tagama avaliku korra linnas, lämmatama luksuse ning tagama headest kommetest kinnipidamise. · Raad pidi juhtima linna välispoliitikat
2) Uus-Pärnu- linnaõiguse andis Liivi Ordu 3) Vana-Pärnu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 4) Viljandi- linnaõiguse andis Liivi ordu 5) Tallinn- linnaõiguse andis Taani kuningas 6) Haapsalu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 7) Paide- linnaõiguse andis Liivi Ordu 8) Narva- linnaõiguse andis Taani kuningas 9) Rakvere- linnaõiguse andis Taani kuningas Keskaegsete linnade valitsemine - Kõrgeimaks linnavõimuorganiks oli raad ehk nõukogu. Raeliikmete arv sõltus linna mõjukusest (1. kohal oli Riia ja 2. kohal Tallinn). Näiteks Tallinas oli 14. sajandil 24 raeliiget. (12/12) Tähendab, et korraga oli võimul 12 raeliiget, sest raehärrad olid kaupmehed, kes ei saanud lubada, et ei tegele aasta aega kaubandusega, sellepärast vahetati raeliikmeid poole aasta tagant. Raeliikmeid, kes olid võimul, olid olid istuv raad ja kes mitte puhkav raad. Lisaks neile olid bürgermeistrid (linnavanem) ja südik (linna jurist)
7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS · LINNADE KUJUNEMINE: Eesti linnade õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul (põhiliselt laenatuna) Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said omale Riia õiguse Kohaliku päritoluga Vana-Pärnus ning Haapsalus kehtis nn. piiskopiõigus · LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: 1. Rae koosseis: Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad Raeliikmete arv oli erinev, muutudes vastavalt linna kasvule Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad, mis koosnes 14. sajandil tavaliselt 24 liikmest, kellest pooled täitsid kohustusi ühel aastal, pooled teisel. 15. sajandi keskpaigaks senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14 Lisaks neile kuulusid rae koosseisu: * 4 bürgermeistrit midagi juhatuse taolist
annaabi.ee 
