radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli ühepereelamutes 103Bq/m3, väikelinnad ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks oli 78Bq/m3. Selle uuringu käigus leiti, et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioon ületas 400Bq/m3 ja seal soovitada rakendada meetodeid selle vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. [], [] Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid alad, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Enam kui
või ventilaatorite (pidevalt töötavate või radooniandurite poolt juhitavate) abil. Põrandas peab olema radoonitõke, mille liitekohad on hoolikalt tihendatud. Pinnase suure radoonisisalduse korral on kindlasti vaja välja ehitada põrandaaluse ruumi mehaaniline õhuvahetus, mis ei tekitaks suurt õhurõhu erinevust üle põranda (on piisavalt kompensatsiooniavasid välisõhu sisenemiseks põranda alla). [11] 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases Kõrge ja väga kõrge radoonitasemega piirkondades tuleb ehituse (eelkõige olemasolevate hoonete renoveerimise puhul) käigus lisaks radoonimembraanile paigaldada põranda alla radoonitorustik või/ja -kaevud, et tekitada pinnases alarõhku ruumi suhtes ja seeläbi alandada radoonitaset pinnases ning vältida radooni sattumist hoone siseruumidesse. Alarõhk radooni kogumise süsteemi tekitatakse ventilaatoriga, mille peab paigaldama pööningule, õue hoone kõrvale või keldrisse.
Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest; * Kesk-alamdevoni- siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 2,52- 21,33Bq/l; * Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8-23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [ 4 ] 3.3 Radoon Eesti pinnases Kõrgema radoonitasemega maades klassifitseeritakse pinnased radooniohtlikkuse järgi ja kasutusel on sellest tulenevad ehitusmeetmed. Eestis on asjakohased soovitused olemas aastast 2000 kehtivas projekteerimisnormis EPN 12.3 ,, Radooniohutu hoone projekteerimine", mis alates 2003. aastast kehtib kui Eesti Standard EVS 840:2003. Dokument annab pinnaste liigituse radooni emissiooni ehk eraldumise põhjal ja esitab ehitusmeetmed radooniohu vältimiseks. [ 4 ]
võnkesagedusest põhjustatud soojus. Terviseriskiks kahjulik kiirguse leke. Kuidas vibratsiooniga võidelda vibratsiooniallika vibratsiooni vähendamine, vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale, protsessi muutmine, mille käigus vähendadakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid. Radoon 1998-2001 uuringud elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Eestis on ca 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsus- kontsentratsioon > 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. # Leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. # Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja-
annaabi.ee 
