..............5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON.............................................................................................................. 8 2.1.Radoon ehitusmaterjalidest.............................................................................................10 2.2.Radoonisisalduse vähendamise võimalused...................................................................10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest"
................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus............................................................................................................. 12 3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö......................................................
Mõõtmise ajal ei ole vajadust oma tavapärast eluviisi muuta - inimesed võivad elada oma igapäevast elu ning kasutada ruume harjumuskohaselt. Otstarbekas on mõõta radooni taset hoone esimesel korrusel (teatud juhtudel ka teisel korrusel) või keldrikorrusel, kui sealseid ruume kasutatakse elu- või tööruumidena. Kõrgematele korrustele radoon üldjuhul ei jõua ning seal probleemi enamasti ei esine. Radionukliidi aktiivsuse ühikuks on bekerell ( Bq ). Radoonisisalduse määramisel õhus on mõõtühikuks bekerell kuupmeetris (edaspidi Bq/m3). Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m3 laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris üks radooniaatom. Maksimaalne lubatud 222Rn kogus inimesele hingamisorganite kaudu on 146 MBq/a (megabekerelli aastas). Radoonisisalduse määramisel vees on ühikuks bekerell liitris (edaspidi Bq/l). [ 8 ] 1.3.1 Radooni mõõtmine pikaajalise meetodiga
radoon, siis on ka igaühes meist äärmiselt tühine radoonikogus. Õhu koostisosadest on radoonil kõige suurem tihedus, seepärast koguneb radoon atmosfääri alumistesse kihtidesse, võimalikult maapinna lähedale. Kui maapinnal lugeda õhu radoonisisaldus tinglikult võrdseks 100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga. Radoonisisalduse suurenemine õhus suurendab õhu ionisatsiooni. Nii tekivad õhku aeroioonid, mis mõjutavad inimese enesetunnet. Kujuneb mõjutustsükkel, mille võib üles kirjutada järgmiselt : Päike -> Maa magnetväli -> radoon -> aeroioonid -> elusorganism. [3, lk 35] 3 Radoon vees Pinnavetes (jõgedes, järvedes, merevees) on radooni väga vähe. Tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured, tänu raadiumirikkast kivimist kivimi
Patania, F., Lo Nigro, S., Nocera, F. (2001). Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques. - Environmental Health Risk, Cardiff, Wales, September 2012-September 2012: First International Conference on the Impact of Environmental Factors on Health Risk. 113-122. [Online] Scopus. (7.04.2013) Keskendub veereostusele radooni radioaktiivsusest põhjustatuna. Radoonisisalduse piiramine, reguleerimine ja vähendamine vees alla turvalisuspiiri. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
radionukliidid 0,23 ehk 11,5% ja radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) 0,92 ehk 46%. Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia kasutamisega kaasnev kiirgus. Nende põhjustatud kiirgusdoos pole suur ega ületa summaarselt 0,1 mSv/a. Eestimaa tingimustes on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, see kontsentreerub elamute siseõhus ning selle sisaldus on piirkonniti väga erinev. Eesti Kiirguskeskuse uuringute andmetel on Eesti radoonisisalduse poolest majade siseõhus Euroopa riikides koos Soome, Ungari ja Rootsiga nelja esimese hulgas. Radooni põhjustatud kiirgusdoos moodustab Eestis keskmiselt 1,9 mSv/a, enamikus Euroopa riikides jääb see alla 1 mSv/a. Elukeskkonnas ei peaks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületama 5 mSv/a. Vastasel korral tuleks rakendada meetmeid looduskiirguse taseme vähendamiseks Miks on radoon tervisele ohtlik? Igasugune radioaktiivne kiirgus on tervistkahjustav, esmajärjekorras
...............................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS..................................................................................................... 23 EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK....................................................................23 KEILA-JOA RAKETIBAAS.......................
sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted Radooni ohutusmeetmed: Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu 1. Tuulutage ruume võimalikult tihti 2. Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse • 3
hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. Ohutusmeetmed: Kohe saab rakendada- ruumide tuulutamine; hoida ruumid tolmust ja suitsu- tahmaosakestest vabad; ära suitseta
Projekteeritud koolimaja ei kaasne looduse reostusohtu, aga kaasneb puude likvideerimist (vt Asendiplaan). Enne puude likvideerimist tuleb taotleda raieluba Märjamaa vallavalitsuse poolt. Vältida säilitatavatepuude tüvede ja puuvõrade vigastamist. Vajadusel puuvõrad tõmmata kokku koormakilega ning tüved kaitsta laudadega. Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt pakituna ja sorteerituna spetsiaalsetesse plastkonteinerisse. Prügikonteinerid asuvad hoone põhjal, teede juures. Radoonisisalduse täpsustamiseks teostada radooniuuring põhiprojekti staadiumil. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindajatega. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kõik ehituspraht krundilt koristada ning tagada selle esialgne heakord. Eeldatavad ehitusjäätmed ja nende käsitlemine: Ehitusjäätme nimetus Kogus Käsitlemine
[11] Väikese radoonisisaldusega pinnase korral võib kasutada hea kvaliteediga õhutihedaks ehitatud põrandatarindeid. Normaalse radoonisisaldusega pinnase korral on vajalik põrandaaluse täiendav ventileerimine kas loomuliku tõmbe (toimimine on tagatud õhutiheduse erinevuse või tuule mõjul) või ventilaatorite (pidevalt töötavate või radooniandurite poolt juhitavate) abil. Põrandas peab olema radoonitõke, mille liitekohad on hoolikalt tihendatud. Pinnase suure radoonisisalduse korral on kindlasti vaja välja ehitada põrandaaluse ruumi mehaaniline õhuvahetus, mis ei tekitaks suurt õhurõhu erinevust üle põranda (on piisavalt kompensatsiooniavasid välisõhu sisenemiseks põranda alla). [11] 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases Kõrge ja väga kõrge radoonitasemega piirkondades tuleb ehituse (eelkõige olemasolevate hoonete renoveerimise puhul) käigus lisaks radoonimembraanile paigaldada põranda alla radoonitorustik
Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired. Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3. Maavärin purustas hulgaliselt ehitisi, kuid inimohvrite arv oli väike, kuna maavärinat suudeti ennustada ja hoiatada. Indikaatorid: väikeste maavärinate laine, veetaseme ja radoonisisalduse muutused kaevuvees, maapinna vertikaalsed kõikumised, loomade anomaalne käitumine. Kuna elanikud olid enamuses evakueeritud, oli ohvrite arv suhteliselt väike. Hiinas tegeleb maavärinate ennustamisega üle 10 000 spetsialisti ja 100 000 amatööri. Kuid: 1976 maavärin Hiinas Tangshenis, 650 000 inimohvrit. Raskused ennustamisega USA: 1985 avalikustati ennustus maavärina toimumise kohta (tugevus 6) San Andrease murranguvööndis Parkfieldi lähedal (California)