6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 19. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. 21
Nendest suurtes kogustes CO, SO2, NO ning NO2. Teised saastegaasid on NH3, N2O, N2O5, H2S, Cl2, HCl, HF. 6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele. Tabel 1. Põhilised veesaastajad Saastaja Mõju inimesele või vesikeskkonnale klass Mikroelemendid Tervis, vee-elustik raskemetallid Tervis, vee-elustik Orgaanikaga seotud metallid Metallide transport Radionukliidid Toksilisus Anorgaanilised saastajad Toksilisus, vee-elustik Asbest Inimese tervis Vetikate toitelemendid Eutrofikatsioon Alkaliteedi, happelisuse ja kõrgendatud Veekvaliteet, vee-elustik soolsuse põhjustajad Orgaanilised mikrosaastajad Toksilisus Polüklooritud bifenüülid Võimalik bioloogiline efekt
inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on
otsest ohtu tervisele ei kujuta. Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esineva looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumise tõenäosus on ebatõenäoline. Radionukliidid joogivees Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskusel. Kasutamine Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa
Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam
Aina rohkem on inimene hakanud tähelepanu pöörama töö- ja elukeskkonnale ning tarbimisharjumustele. 2 Radoon Eestis Normaaltingimustes läheneb täiskasvanud inimesele looduskiirguse poolt põhjustatud kiirgusdoos 2 mSv/a-le. Sellest moodustab: kosmiline kiirgus 0,39 ehk 18,5%, pinnase (ehitusmaterjalide) gammakiirgus 0,46 ehk 23%, inimese kehas olevad radionukliidid 0,23 ehk 11,5% ja radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) 0,92 ehk 46%. Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumise ja tuumaenergia kasutamisega kaasnev kiirgus. Nende põhjustatud kiirgusdoos pole suur ega ületa summaarselt 0,1 mSv/a. Eestimaa tingimustes on radoon peamine looduslik kiirgusallikas, see kontsentreerub elamute siseõhus ning selle sisaldus on piirkonniti väga erinev.
veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20…50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?..................................................................................
suurema radionukliidide sadenemise kui teistes. Kohaliku tasemel oli see katastroofi mõõtmetega kiirgus lõppes 31 inimese (neist 28 olid tuletõrjujad) surmaga. Tuletõrjujad said sadestunud radionukliididest suuri välidoose (vahemikus 3-16Sv). Naha saastumine peamiselt beetakiirgust eraldavate radionukliididega põhjustas raskekujulist erüteemi. 209 inimest paigutati haiglasse, neist 106-l diagnoositi äge kiiritushaigus. Õnneks nad paranesid. Peamised radionukliidid, mis põhjustasud doose lähikonnas ja kaugemal asuvatele inimestele, olid jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137. Peamise osa doosist moodustas pinnases asuvate radionukliidide välikiiritus, jood-131 sissehingamisest (sadestus kilpnäärmesse) ja toiduainetes sisalduvate radionukliididest põhjustatud sisekiiritus. [], [] Isikudosimeetria Kiirguskeskus teostab kiirgustöötaja isikudosimeetrite kontrolli Lepingu aluse. Keskuses
Kolm põhilist looduses esinevat radionukliidi on 238U, 235U ja 232Th. Nende lagunemisel eraldub kiirgust ja tekivad lühema poolestusajaga tütarisotoobid, mis omakorda lagunevad kuni stabiilsete elementide tekkimiseni. 238U, 235U ja 232Th on igaüks aluseks erinevale radioaktiivse lagunemise ahelale. Mainitud raskete radioaktiivsete elementide perekondade esindajaid leidub kõikjal maakoores ja nende tekitatud on suurem osa kiirgusfoonist. Need radionukliidid on organismisiseselt radooni ja selle laguproduktide kiirguse ning välise gammakiirguse allikaks. Radooni lagunemine 222Rn on üks 238U lähtuva radioaktiivse lagunemise tütarproduktidest. Radoon on gaas. Maakoorest välja tunginuna seguneb ta õhuga. Radooni sisaldava õhu sissehingamisel ladestuvad radooni lagunemisel tütarproduktid, mis teatavasti ei ole gaasilised ained hingamisteedesse või satuvad tolmuosakeste jms liitununa sissehingatava õhuga kopsudesse
Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Briiderreaktoris tekib teda palju, PWR reaktoris väga vähe. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. Reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks.
annaabi.ee 
