tekib nendes piirkondades venoosne pais ja tugev turse. Sellele lisandub ka ülemäärane väsimus, nõrkus, isutus ja kurtumus. Väikeserakulisele kopsuvähile on mõningatel juhtudel iseloomulikud nn paraneoplastsed ehk kopsukasvajast näiliselt mittetulenevad sündroomid. Need on tingitud vähirakkude poolt toodetud bioaktiivsetest ühenditest (Labotkin 2004). DIAGNOOSIMINE Diagnoosimise puhul on oluline koht radioloogilistel diagnoosimimeetoditel, milleks on kopsu röntgenoloogiline uuring ja komputertomograafia. Need uuringud annavad enamasti põhjaliku informatsiooni kasvaja mõõtmete ja paigutuse kohta. Vajadusel võib neid täiendada röga ja pleuravedeliku tsütoloogilise uuringuga (Labotkin 2002). 9 JÄMESOOLE KASVAJAD
eri vorme saab klassifitseerida oma etioloogia, kulu, lokalisatsiooni ja sulguse astme järgi: Etioloogia: obstruktiivne (ehk mehhaaniline: intraluminaalne, ekstraluminaalne, intramuraalne), strangulatsioon või paralüütiline (ehk dünaamiline) Kulg: äge või krooniline Lokalisatsioon: peensoole (kõrge) või jämesoole (madal) iileus Sulguse aste: osaline või täielik Diagnoosimine: Diagnoos põhineb sümptomaatikal, objektiivsel leiul, analüüsidel ja radioloogilistel uuringutel. Iileuse diagnoos kindlasti peab sisaldama soolesulguse põhjuse, millest sõltub edasine ravitaktika. Anamneesis on oluline pöörata tähelepanu eelnevatele operatsioonidele liited. Sümptomid: Tüüpilised kaebused on gaaside peetus, kõhukinnisus, valu, iiveldus/oksendamine, kõhu ettevõlvumine. Valu on vistseraalset tüüpi, iileuse haige ei suuda lokaliseerida oma valu. Hootine valu
annaabi.ee 
