kurikuulsaimad rakendused on Neljas tase tuumareaktorid ja pommid. Viies tase Radioaktiivseid elemente tarvitatakse ka keemilises analüüsis (radiatsioon muudab uuritavad ained ioonideks, mida on lihtne elektrivaljaga liigutada ja üksteisest eristada). Meditsiinis kasutatkse radioktiivsust näiteks kilpnäärmevähi avastamiseks. Kasutatud materjal: Füüsika õpik 12.-le klassile, Ain Ainsaar http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof http://wiki.zzz.ee/index.php/Tsernob%C3%B5l http://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_Nuclear_Power_Plant http:// www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2568/III+kursus_R http:// et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_tuumaelektrijaam
Strassmann on töötanud Kaiser Wilhelmi Keemia Instituudis. Otto Hahni biograafia Elas 1879 1968 ning oli Saksa keemik. Ta oli ka Nobeli preemia laureaat. Marburgi Ülikoolis õppis Otto Hahn keemiat ja mineraloogiat. Ta oli viimane Kaiser Wilhelm Seltsi (KWG) president Lisaks oli Hahn veel ka Max Plancki Ühingu (MPG) asutaja. Lisa Meiteri biograafia Elas 1878 1968 ning oli Austria füüsik, kes uuris radioktiivsust ja tuumafüüsikat. Sündis juudi peres kolmanda lapsena. Perekond oli rangelt vastu neiu soovile minna ülikooli. Hoolimata sellest astus ta 1901. aastal Viini Ülikooli, kus hakkas õppima füüsikat. Lisa Meitheri biograafia Õpingute lõppedes omandas ta füüsika doktorikraadi, olles esimene naine, kes selle ülikoolis on saanud. 1926. aastal sai Meitnerist Berliini Ülikooli professor. Ta oli
ning parim sõber. Laps aga ei peata Marie himu omandada uusi teadmisi ning nii läheb ta kohe tagasi kooli, et saada doktorikraad. Uurimustööks valib ta äsja avastatud uraani nähtamatud kiired. Selleks, et seda uurida on aga vaja laborit, esimeseks niiöelda laboriks sai masina ja lao ruum ülikooli all, kus mugavus oli olematu ja sisustus algeline. Seal uuris ta uraanipigimaaki, mis nagu ta avastas on palju radioktiivsem kui puhas uraani element. Uurides edasi oli ta kindel et seda radioktiivsust ei tekita vaid uraan. Kuid kuna seda pole ennem avastatud, peab seda olema seal väha vähesel määral. Ta usub, et on leidnud uue keemilise elemendi, mille osa uraanipigimaagist on umbes 1 sajandik. Vahepeal liitub uurimisega ka tema mees, Pierre. Pärast korduvaid teste otsustab Marie mehe julgustusel nimetada see aine oma kodumaa Poola järel polooniumiks. Kuid see ei ole veel kõik mis nad leiavad, eemaldades uraanipigimaagist ükshaaval aineid jääb sinna ka peale polooniumi
annaabi.ee 
