Seda isotoopi kasutatakse veel defektoskoopias ja initsiaatorina keemiliste reaktsioonide käivitamisel. Volframkarbiidi kristallide ja koobaltipulbri segust pressitakse paagutamisel kõvasulamit, mida kasutatakse metalli-ja klaasilõikamisel. Koobaltiühendeid rakendatakse pigmentidena klaasi- ja keraamikatoodetes. Koobaltiühendeid rakendatakse veel mikroväetistes ja loomasööda kontsentraadi koostises. toimed inimorganismile: Radioisotoopi koobalt-60 kasutatakse -kiirgurina meditsiinis. Dorothy Crowfoot- Hodgkin tegi 1946. aastal kindlaks, et B12-vitamiini keskmes on koobalti aatom. Inimorganismis sisaldub umbes 1,5 mg koobaltit, sellest lihastes on 0,028-0,65 ppm, luudes 0,01-0,04 ppm ja veres 0,002-0,04 mg/l. Päevas siseneb toiduga 0,005-1,8 mg koobaltit. Koobalt kuulub metallensüümide koostisse, esineb ka inimajus. Ta võtab osa punaste vereliblede tekkest, aktiveerib ensüüme ja soodustab raua omastamist
(hõbeplomme) kasutatakse üle 150 aasta. Näiteks veel 1985. aastal kulutas USA-s iga hambaarst aastas 0,5-0,7 kg elavhõbedat. Plommi massist umbes 50% (s.o. 1g) on elavhõbe. Keskmiselt on igal inglasel 9 plommitud hammast, neist 5 hõbeamalgaamiga, s.t. iga inglase hammastes on 3-5g elavhõbedat. Lahustunult või auruna piisaks 10-20 korda väiksemastki kogusest, et inimene teise ilma saata. Õnneks omastatakse aga elavhõbedat organismis aeglaselt. Kasutades hambaplommis elavhõbeda radioisotoopi, selgitati elavhõbeda liikumistee organismis ja jõudmist hammastest uriini koostisesse. Elavhõbeda sisaldus uriinis suureneb pärast plommimist 5 päeva vältel ja jääb siis püsima. Suus kasvab plommidest eraldunud elavhõbeaurude sisaldus (eriti pideval mälumisel) juba 10 minuti jooksul ning hakkab vähenema alles 1,5 tunni pärast. Soe ning happeline toit ja närimine soodustavad elavhõbeda eraldumist. Eriti ohtlik on pidev nätsunärimine.
Lisaks kuulub ka antud seirevõrku atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi Harkus, Narva-Jõesuu ja Tõravere jaamades. Kahes esimeses jaamas on rakendatud suure võimsusega filterseadmed, tänu millele on võimalik määrata õhus radionukliidide väga väikest aktiivsuskontsentratsiooni. Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on Cs-137, mida leidub õhus väga vähesel määral. Alati leidub atmosfääris looduslikku radioisotoopi Be-7. Hoiatav informatsioon võimalikust kiirgusohust võib saabuda ka rahvusvaheliste infovahetussüsteemide kaudu. Sellise teabe vastuvõtmiseks ja analüüsimiseks täidab Kiirguskeskus rahvusvahelise kontaktpunkti funktsiooni. Eesti lähialadel asuvate tuumajaamade võimalik avariide korral rakendatakse radioaktiivse saaste atmosfäärse prognoosimudelit ARGOS. Modelleerimise tulemuste alusel saab välja töötada ja õigeaegselt
13% Sn + 5ºC, kui lisaks veel Zn + 3ºC) - kasutatakse lisandina pooljuht-omadustega Ge-le ja Si-le aukjuhtivuse suurendamiseks - Ga intermetallilised ühendid Sb ja As-ga on ise pooljuht-omadustega, GaAs kasutatakse ka pooljuhtlaserites (kasutegur 80% – väga suur) - Ga lisand klaasimassis (Ga2O3 kujul) võimaldab saavutada kõrget murdumisnäitajat ja infrapunavalguse läbilaskvust Radioisotoopi 72Ga (poolestusaeg 14,2 tundi) kasutatakse luuvähi diagnostikas 3.4.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Ga - helehall sinaka läikega metall, ülikergsulav, pehme Ei ole väga “helkiv” metall: sulas olekus peegeldab tagasi 88% langevast valgusest (tahkelt vähem) sellegipoolest kasutatakse eripeeglite valmistamiseks (sula metalli saab peale kanda isegi pintsliga). Ainus metall, mida saab sulatada peopesal (kuigi ka Cs ja Fr on madala sul-tº-ga)
annaabi.ee 
