uuritaval sisse hingata või alla neelata väikese koguse radionukliidiga märgistatud ainet, mille kohta on eelnevalt teada, et ta koguneb kindlasse koesse või organisse. Näiteks luude uurimiseks kasutatakse preparaate, mis kogunevad luukoesse. Radionukliid kiirgab röntgenikiirgusega omadustelt sarnast gammakiirgust, mida on spetsiaalse kaamera abil võimalik registreerida ning impulsse pildiks muutes saada aimu kehas toimuvate protsesside kohta. Radionukliidi põhjustatud radioaktiivsuse tase kehas langeb kiiresti, seetõttu võib kiirgusdoos olla võrdne või väiksem kui röntgenläbivalgustusel saadu. Uute preparaatide kasutuselevõtuga vähenevad isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid veelgi. Ultraheli ja magnetresonantstomograafilised (MRT) uuringud Ultraheli ja MRT kasutuselevõtt on väga olulised verstapostid radiodiagnostika arengus. Kumbki uuringumeetod ei kasuta ioniseerivat kiirgust ja tänaseni ei ole