Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Hotjar Feedback
Radioaktiivsus - aatomituuma võime muutuda iseenesest teiseks aatomituumaks, sellel on kolm alaliiki, alfakiirgus(nõrga läbitungimisvõimega),beetakiirgus(tugevam läbitungimisvõime kui alfal, nõrgem kui kammal) kammakiirgus( väga suure läbitungimisvõimsusega ning kõige radioaktiivsem) Poolestusaeg.- iseloomustab radiaktiivse lagunemise kiirgust, näitab, kui pika ajajooksul muutub radioaktiivse aine kogus väiksemaks Radioaktiivne dateerimine.
Radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik muunudumine, selle avastas juhuslikult Becquerel aastal 1896. Ta avastas, et kui teatud aineid valgustada, siis nad kiirgavad pärast (vahel ka röntgenkiiri). Ta võttis ained ja viis päikse kätte, et päikese kiired langeksid peale.
Radioaktiivsus - kiirgatakse välja osakesi NT:uraan Keemilise sideme energia-Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.

Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus; samuti ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemine; samuti igasugune tuumade võime iseeneslikult kiirata
Radioaktiivsus – keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade voog – raduoaktiivne kiirgus.
Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired.

Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest.
Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine.
Radioaktiivsus – Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.

Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine,mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfa-või beetaosakesi või gammakiirgust.
Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks või keemilisteks elementideks.
Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi.

Radioaktiivsus – aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teisteks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadest erinevad.
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.
Radioaktiivsus on teatud aatomi tuumade omadus spontaalselt lag.,mille tulemusena vabaneb en.ja üldjuhul tekivad uute aatomite tuumad.

Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks.
Radioaktiivsus – elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee)
Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks.

Radioaktiivsus - nähtus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel.
Radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine.
Radioaktiivsus on aatomi tuuma võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks.

Radioaktiivsus – keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine.
Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus.
Radioaktiivsus – mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest.

Radioaktiivsus – st kiirgavad iseeneslikult suure energiaga osakesi.
Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks.
Radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik lagunemine.

Radioaktiivsus - ainete võimet iseeneslikult kiirguda.
Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata.

Radioaktiivsus – Aine iseeneselik kiirgamine.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun