hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus on minimaalne, kuid selle käigus tekivad radioaktiivsed jäätmed, mida ei osata tänapäeval kahjutuks teha. Teadlased töötavad pidevalt leidmaks lahendust radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, kuid seni pole tulemuseni jõutud. Jäätmed ladustatakse, tihti maetakse need mere põhja, ning need püsivad radioaktiivsena sadu aastaid, olles samal ajal ohuks ümbritsevale keskkonnale. Tuumaenergia kasutamine on tulega mängimine. Õnnestunud energiatootmise korral on kahju keskkonnale väike, kuid väiksemgi viga võib viia radioaktiivsete jäätmete lekkimiseni ja hullemal juhul tuumakatastroofini, nagu juhtus Fukushimas ja Tsornobõlis. Keskkonna ja inimese mõju üksteisele on vastastikune ning on aja jooksul palju muutnud. Charles Cook on öelnud: "Sinu juured on looduses
nad on kaevanduste lähedale laostatud (maetud). Järgmine osa põhineb tuumajaamadest, ligi 12000 tonni aastas, tuumauurimiskeskustest ja kütuse korduskasutusest ning tuumarelva omavatel riikidel tuumapommi töötlemisel. Piiratud kogus tekib seda samuti medistsiinis, tööstuses ja uurimistöödel. Näiteks, Prantsusmaal toodetakse igal aastal 2500 kg tööstusjäätmeid elaniku kohta. Sellest 100 kg on mürgiseid ja alla 1 kg TEJ jäätmeid. Sellest ainult 100 g on pikka aega radioaktiivsena püsivaid jäätmeid, sealhulgas 10 g kõrge aktiivsusega jäätmeid inimese kohta. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärgiks on kaitsta inimesi ja keskkonda. Nende kasutamine on rahvusvaheliselt seadustega reguleeritud, s.h ka Eestis. Radioaktiivsed jäätmed võivad olla ohtlikud, kuid senine praktika on täielikult tõestanud ohutu käitlemise võimalikkust. Enamus riike tunnustab ja jälgib radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid.