Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on
Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Kui aine poolestusaeg on näiteks 2 aastat ja alguses oli tema aktiivsus 1000 bekerelli, siis 2 aasta pärast on aktiivsus 500 bekerelli. Poolestusaja jooksul laguneb pool ainest, pool radioaktiivsusest. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi
Poolestusaeg Imre Kuldjärv 12.O Poolestusaeg Aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra Aktiivsus - mõiste, mis näitab kiirguse määra Stabiilne isotoop Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Konstantne Tähis: Radioaktiivsete isotoopide näited
Beetakiired. Elektri- ja magnetväljas on võimalik teha kindlaks, et need on valguse kiirusele lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi elementaarlaengu kohta tuleb kahe aatommassiühiku suurune mass. Sama suur laeng ja mass on heeliumituumal. Seega Alfaosake on heeliumituum. Radioaktiivsel alfaosakese lagunemisel tekib heelium. a- kiirgus Heeliumi tuumade voog b- kiirgus elektronide voog g- kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nihkereegel. Alfa-lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aaotmmassi ühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis kahe ruudu võrra ettepoole. - Alfa-lagunemine Beeta-lagunemine
Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas
pöörlemisel molekulides. • Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgeni- ja gammakiirgus • Röntgenikiirgus (f = 1016…1019 Hz, = 10-8 m…10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. • Gammakiirgus (f = 1019…1023 Hz, = 10-10 m…10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.ptg 2007
massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi). · Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Neutroni avastamine · probleem: tuum oli raskem kui tuumas olevate prootonite massid kokku ja need lisaosakesed ei jätnud endast Wilsoni kambrisse jälge, kuna ei olnud ioniseeritud. · Kuidas avastati? Hakati alfa-osakestega berülliumi pommitama (prootoneid ei tekkinud, tekkis hoopis suure läbitungimisvõimega kiirgus). Kui selle
1. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Elektromagnetvõnkumiseks nim elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodilistelt toimuvat muutumist. 3. Vabavõnkumine võnkesüsteem jäetakse ,,omapead". Võnkeperiood ja sagedus sõltuvad vooluringi R, Rc ja Rl-st. Võnke amplituud väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv. 4. Isevõnkumine- vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod võnkesüsteemis. Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiat...
Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ... 10-8m) peaosatäitja valgusnähtustel. Jaguneb ultravalgus, nähtav valgus (kiirgavad aatomite väliskihi elektronid) ja infravalgus (tekib aatomite pöörlemisel või võnkumisel molekulis). Röntgenkiirgus (f =1016...1019 Hz, = 10-8...10-11m) tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Kasut. meditsiinis. Gammakiirgus (f =1019...1023 Hz, = 10-10...10-14m ) väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tungib raskusteta läbi pea igast ainest. Isel. f. suurused T, f, .+ = CT lainepikkus. = C/f c = 3*108 m/s. levimiskiirus. + Wm=LI2/2 Io=2Wm/L We= CU2/2 C= qo/U, qo=CU q = qo cos t.
ja pakendatakse. Nõrgalt radioaktiivset ~ 85 % uraani sisaldavat uraanoksiidi U308 nimetatakse oma khakivärvusest hoolimata ,,kollakoogiks", millisel kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda. Rangeri uraanikaevandus Austraalias Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas
Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist. kiiritusdoos- suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele (ühik-
Seda nähtust nimetataksegi eneseinduktsiooniks. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Ee t L= I 7. Radioaktiivsus ja -kiirgus - Radioaktiivus on moningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks voi keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse kiirguse liigid -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus vaikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) 8.
elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka maagaasis, tõhtedes, Rn tekib maakoores radioaktiivsel lagunemisel, omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta, vees lahustamatud, rn on radioaktiivne ja kõige raskem lihtgaas, he kõige madalam keemist=269C ja vedelana ülisoojusjuht, kasutus- He-õhupallis, hingamiseks tuukuritel, metallide töötlemine, tuuma reaktorite ahutamiseks, auto tööstuses, nanotehnoloogias, Ne-radioaktiivsust registeerivates aparaatides, Ne+He, Ar-keevitamisel, lõikamiseks, teadus töödes, metallide tootmisel, Kr ja Xe- säästupirnide tootmine,
Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivset lagunemis rida: · Tooriumi rida · Uraani rida · Aktiiniumi rida (6) Radioaktiivsete ainete eripäraks on asjaolu, et vastava aine üks või mitu koostiselementi on radioaktiivsed, mis kiirgavad kiirgust ning mille lagunemisel tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsed elemendid kiirgavad radioaktiivsel lagunemisel välja mitmesuguseid osakesi. Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Ajalooliselt on neist tähtsamad -, - ja - kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed
Atmosfäär maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad. Ilm sademeid ja jahedemat temperatuuri suvel, talvel sademeid ja sooja õhku.
20.Elektromagnetlaine skaala? 1)madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool 2)raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn 3)optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtusel ( jaguneb omakorda 1.ultravalguseks, 2.nähtavaks valguseks ja 3.infravalguseks) 4)röntgenkiirgus- tekib kas kiirte e elektronide järsul pidurdamisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid 5)gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad, tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. 21.Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlainete abil info edastamine-Raadioside, televisioonisignaal; ülemaailmne arvutivõrk, telefoniside; mikrofonides, radarites, sidesatelliitides, GPS, rõntgen
Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanne on säilitada loodust võimalikult mitmekesise ja rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana. Praeguseks on praktiliselt lõpetatud tuumapommide maa-alused katsetused. Elektrijaamade tuumareaktorid on looduskaitse seisukohalt üsna ohtlikud. Radioaktiivseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult varjestada, ehk teras- või betoonkonteinerites sügavale maha mattes või merre uputades. Igal radioaktiivsel isotoobil on temale iseloomulik kindel poolestusaeg. Kiirguste mõju elusorganismidele Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke (vereloome, sugurakud). On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis (kromosoomides), mis avaldub alles järglaste juures ja enamasti ebasoodsal viisil. Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgusmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks ehk kiiritushaiguseks.
mag lainetust. Skaalal jääb ta röntgenkiirgusest edasi. Väga ohtlik inimesele.(läbib inimese). Läbitungimisvõime küllaltki suur. NT U. 1m raudbetooni. Inimesele põhjustab väga suuri rakusiseseid muutusi. RADIOAKTIIVSED MUUNDUMISED Alguses komistati "lolli" aine otsa , milleks oli uraan. Täpsemad uuringud näitasid,et ainete radioaktiivne kiirgus ja eralduv soojus vähenevad siiski aja jooksu. Lisaks avastati et tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg Radioaktiivsete muundumiste uurimisel avastati teatud statistiline seaduspärasus: Iga radioaktiivse aine jaoks eksisteerib üks kindel ajavahemik, mille jooksul pooled selle aine aatomid muunduvad mingiteks teisteks aatomiteks. ISOTOOP
Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. Planeet omakorda oli nimetatud jumalate isa Uranose järgiantiikmütoloogiast. Metallilisena eraldas uraani 1841 Eugene Melchior Peligot. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USA-s, Kesk-Aafrikas ja Austraalias
väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks , nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine?
1902. aastal sai Curie abielupaar esimese detsigrammi raadiumkloriidi ja määrati kindlaks raadiumi aatommass. 1903. said perekond Curie ja H.A. Becquerel Nobeli preemia füüsikas radioaktiivsuse nähtuse avastamise eest. 5 Radioaktiivne lagunemine Radioaktiivsus on aatomi tuuma võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks. Tegu pole keemilise reaktsiooniga, kus üks aine muundub teiseks, sest radioaktiivsel lagunemisel ei muutu aatomitevahelised sidemed, vaid aatomite tuumad ise. Radioaktiivne lagunemine toimub iseeneslikult ning sellel ei pea olema välist põhjust. Kuna protsess toimub juhuslikult, siis pole võimalik ennustada, milline aatom järgmisena laguneb ja kõik radioaktiivsust kirjeldavad valemid kehtivad vaid statistiliselt, suure aatomite arvu korral. Katseliselt on väga keeruline kindlaks teha, kas radioaktiivne
Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks on hoopis massilt kõige väiksemad komponendid Nendeks on pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn. väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala - ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Kõrgaktiivsed jäätmed (HLW) avatud kütusetsüklis kogu kasutatud
Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks osutub hoopis massilt kõige väiksem komponent umbes 1%, see on 10 kg iga kasutatud kütuse tonni kohta. Selle moodustavad pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Tuuma- ja termotuumreaktsioonid looduses. Kummaline kuid ka sellel alas on loodus inimseste ees
· Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3. Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. See on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass poole võrra. Kõik elemendid, mille järjekorranumber on suurem kui 93 on radioaktiivsed. · Radioaktiivne kiirgus väljub tuumast, mille tagajärjel tekib täiesti uus element.
kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Näiteks ja Radioaktiivsus On mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes tesiteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus Radioaktiivse kiirguse - kiirgus heeliumi tuumade voog liigid - kiirgus elektronide voog - kiirgus väikese lainepikkusega, suure sagedusega elektromagnetlaine Nihkereeglid: · kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta Mendelejevi tabelis kaks kohta vasakule;
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline
Kuid nad on väga kallid ja seni on detektorid väikese mahuga (madal kiirguse registreerimise efektiivsus). [7] 8. LABORATOORSED SEADMED Nende abil toimub proovides sisalduvate radioisotoopide identifitseerimine ja raadioisotoopide aktiivsuskontsentratsiooni määramine. Praegu kasutatakse valdavalt alfa-, beeta- ja gamma- spektromeetriat. [7] 9. RADOONI MÕÕTMINE Radooni aktiivsuskontsentratsioonide mõõtmiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Kuna radoon ja ta radioaktiivsel lagunemisel tekkivad laguproduktid emiteerivad peamiselt alfa-kiirgust, põhineb enamik mõõtmismeetodeid mingile pinnale sattunud alfa-osakeste loendamisel teatud aja vältel. Kasutatakse ka ionisatsioonikambriga mõõteriistu. [8] 9.1 Lühiajaline mõõtmine Radoonimonitor on mõõteobjektil 2-4 päeva ning selle aja sees toimub pidev mõõtmine (aparaat registreerib 10minuti keskmise tulemuse). Saadud tulemused iseloomustavad vaid hetkeolukorda ja ei ole võrreldavad aasta keskmisega
potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö - s.t keha kokkusurumine või venitamise mõjul kehasse salvestanud energia. Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi
soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust. · Röntgenkiirgus: kahte liiku. 1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia. · Gammakiirgus: tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia · Kosmiline K: veelgi suurema läbitungimisvõimega 4. Valguse difraktsioon ja selle kasutamine ... nim. valguslainete paindumist tõkke taha. Selle nähtuse avastas Grimaldi 1801? Katse oli seline: Ta lasi valguskiirel langeda läbi aknaluugi väikese ava vertikaalsele juuksekarvale ja nägi vastasasuval seinal järgmist pilti: Järelikult valgus paindus tõkke taha. Et selline nähtus aset leiaks, peab tõkke
Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna? Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 19. Millised muundumised toimuvad tuumareaktsioonide käigus? Mis püsib
Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna? Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 19. Millised muundumised toimuvad tuumareaktsioonide käigus? Mis püsib tuumareaktsioonides
elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ?
Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni omast umb 8000 korda suurem ja positiivne laeng võrdub kahekordse elektroni laengu absoluutväärtusega, järelikult on alfaosake täielikult ioniseeritud heeliumi aatom ja nende kiirus on väga suur 1/15 valguse kiirusest. Rutherford pommitas nende osaketsega raskete elementide aatomeid, aga elektronid ei saa oma väikese massi tõttu alfaosakeste trajektoori oluliselt muuta. Küll aga saavad nende liikumissuuna muutumist põhjustada laetud osad
ainult teadusele või ainult pseudoteadusele. Inimkeha kohastumused äärmisteks temp: Üksteise ligidal paiknevad jäsemed Võime panna loodusressursid enda kasuks tööle Radoon (omadused, ohtlikkus, probleem) -on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja.
looduse õh saastamise ja selle reostamist muude kemikaalidega. Õnneks on tuumapommide katsetamine lõppenud ja seega vähem ühu saastamist. Siiski on veel alles tuumaelektrijaamad mis on hetkel ja ka edaspidi tulevikus. Kuigi tuumaeletrijaamade seisukoht looduses on paraku üsna ohtlik . Radioaktiivseid aineid ei sa aga hävitada, neid saab vaid varjestada, konteinerites sügavale maha matta või siis merre uputada. Heaomadus on nei aga siiski ehk nad lagunevad ajapikku. Igal radioaktiivsel isotoobil on oma kindel poolestusaeg, mille jooksul laguneb pool selle isotoobi tuumade koguarvust. Mida pikem on poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. Selle kogust ja mõju saab ainuld vähendada, kõige looja ja hävitaja. Eestis tekivad looduskaitselisi probleeme väljastpoold tulev saaste jäätmed varasemast tuumatooraine kaevandamisest Sillamäe ja ikka veel episoodiliselt leitavad väiksemad radioaktiivse kiirguse allikad
tuumkütuste energia) ja taastuvaid energiavarusid (otsese päikesekiirguse, biomassi, hüdro- ja tuule- ning lihaseenergia). 7. Maa energiabilanss, seda iseloomustavad suurused Maakera saab pidevalt energiat kolmest looduslikust ja kahest tehisallikast, mida iseloomustavad järgmised aastased energiakogused: 1) Päikeselt tulev kiirgus - 5,6⋅103 ZJ, 2) Geotermaalenergia (Maa sisemuses uraani, tooriumi ja vähesel määral ka kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojus) - 1,1 ZJ, 3) Kuu (Päike, planeedid) gravitatsioonilisel toimel tekkivate loodete energia 0,1 ZJ, 4) Maapõues salvestunud kütuste (kivisöe, nafta, maagaasi, põlevkivi jms) ja nendest saadavate teiseste kütuste (nt nafta rafineerimissaaduste) põletamisel tekkiv soojus - 0,5 ZJ, 5) Maapõuest kaevandatava uraani tehislagundamisega tuumareaktorites (nii tuumaelektrijaamades kui ka plutooniumitehastes, tuumaallvee- ja -pealveelaevades) tekitatav soojus - 0,04 ZJ
See meetod eeldab, et kui seal on erapooletu informatsiooni edastaja, siis vastused peaksid täpsemini vastama õigetele ülesseatud eesmärkidele. Võimsate ja odavate elektroonikaseadmete ja arvutite tehnoloogiate arendamine on võimaldanud täielikult automatiseeritud eksperimentide arengu mõistuseja mateeria võimaliku vastastikkuse mõjutamise uurimisel. Seda tüüpi kõige tavalisemates eksperimentides põhineb juhuslike numbrite tekitamine elektroonilisel või radioaktiivsel helil, mis tekitab andmete voolu, mis salvestatakse ja analüüsitakse siis arvuti tarkvara abil. Uurimisobjekt püüab vaimujõul ümber muuta seda juhuslikku numbrite jaotamist, seda tavaliselt eksperimentaalsel katsetusel, mis on mõistastuslikult võrdväärne sellele, et saada rohkem ,,kulle" või ,,kirju" metallmüntide viskamisel. Surmaeelne läbielamus on peaaegu surnud inimese teavitatud läbielamus või kliinilise surma üle elanud ja siis uuesti ellu ärganud inimese läbielamus
· Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus. Inimesele kõige kahjulikum. Suur läbimisvõime Radioaktiivsuse levik · Võime leida radioaktiivseid komponente · Kinnistes ruumides · Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris (eluskude) tekivad aga pöördumatud muutused, mis parimal juhul toovad kaasa raku hukkumise.
India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist. Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor? Seda nimetatakse Arhaikumi eooniks Miks ei saa esialgu tekkinud saarkaari nimetada veel väikesteks kontinentideks? Sest nad ei ole veel kui üks terviklik maa. Nad on lihtsalt lähestikku asuvad saared.
+2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Plii (seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda.Plii tihedus normaaltingimustel on 11,3 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 327 Celsiuse kraadi.Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4.Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades
footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda märgatavaid efekte. Näiteks võib tuumareaktsioon tekkida nii neutroni, prootoni kui gammakvandi toimel. 5. Millises lainealas on aga elektromagnetvälja kvantidel nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused? Valgusel, mille sagedus jääb gamma kiirguse ja raadiolainete vahele, on mõlemad omadused. 6. Millise maailma--mikro- või makromaailma seadused--ja miks kehtivad valguse jaoks
..760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm...1 mm). Röntgenikiirgus ( , ) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Meditsiinis leiab laialdast kasutamist röntgenikiirguse võime tungida läbi inimkeha. Gammakiirgust ( , ) väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. (optiline kiirgus kirjuta lahti õiges järjekorras) 9. Millised elusolendid tajuvad infravalgust, millised ultravalgust? Näiteks maod tajuvad hästi infravalgust, aga mesilased ultravalgust. 10.Mida kirjeldab optika?
kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks vaja 0,5m betoonseina või 10cm paksust pliid. Inimesele väga ohtlik. Poolestusaeg · Radioaktiivsed tuumad ei lagune kõik üheaegselt, vaid järkjärgult ·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse poolestusajaks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt. Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb
· Merevaigust mis ei ole midagi muud kui okaspuude kivistunud vaik · Liustikud · Vulkaaniline tuhk · Palentoloogia · Palentoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. · Mida vanemad on kihid, seda lihtsama ehitusega on organismide jäänused. · Kivimite vanus tehakse kindlaks radioaktiivsete elementi põhjal . Kasutatakse 236 U (uraan) lagunemist uurides. · Igal radioaktiivsel elemendil on oma poolestusaeg, nt U 4,5 miljonit aastat. 3 Sarnasus erinevate liikide vahel · Evolutsiooni kulgu saab seletada ka elavate organismide näitel. · Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid. · Nt. Selgroogsete jäsemete võrdlemine, mis viitab ühisele eelsele, kellel oli viievarbaline jäse.
Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses inimese tervisele negatiivne põhjustab rakumutatsioone ehk kasvajaid (kopsuvähk) Konsentratsioon sõltub: ventilatsioon,tuul,temp erinevused,niiskus, hoone vundamendi kvaliteet. PINNAS
välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid.
temperatuuril. Kuid nad on väga kallid ja seni on detektorid väikese mahuga (madal kiirguse registreerimise efektiivsus). [] LABORATOORSED SEADMED Nende abil toimub proovides sisalduvate radioisotoopide identifitseerimine ja raadioisotoopide aktiivsuskontsentratsiooni määramine. Praegu kasutatakse valdavalt alfa-, beeta- ja gamma-spektromeetriat. [] RADOONI MÕÕTMINE Radooni aktiivsuskontsentratsioonide mõõtmiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Kuna radoon ja ta radioaktiivsel lagunemisel tekkivad laguproduktid emiteerivad peamiselt alfa- kiirgust, põhineb enamik mõõtmismeetodeid mingile pinnale sattunud alfa-osakeste loendamisel teatud aja vältel. Kasutatakse ka ionisatsioonikambriga mõõteriistu. [] Lühiajaline mõõtmine Radoonimonitor on mõõteobjektil 2-4 päeva ning selle aja sees toimub pidev mõõtmine (aparaat registreerib 10minuti keskmise tulemuse). Saadud tulemused iseloomustavad vaid hetkeolukorda ja ei ole võrreldavad aasta keskmisega. []
Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] 4 Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikkusest vesiniku tuumade vahel uraan-235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Hiljem avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat ja seejärel hakati välja töötama tuumarelva. (USA 1942) [3] 1.2. Maailma esimene tuumareaktor 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes teostati äärmise salastatuse õhkkonnas inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel
annaabi.ee 
