Radioaktiivsed elemendid
Looduslikud radioaktiivsed elemendid on Poloonium, Astaat,
Radoon, Frantsium, Raadium, Aktiinium, Toorium, Protaktiinium ja Uraan, tühiselt vähe on leitud
Neptuuniumi ja Plutoniumi. Ülejäänud radioaktiivseid elemente on saadud tehislikult
tuumareaktsioonis. Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist.
Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on
stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide
aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga,
s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate
radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite
aastateni.
(2)
Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on
annaabi.ee 
