Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--) Isotoobid – keemiliste elementide erimid, millede tuumades on võrdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake
umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Bi, Te, väärismetallid jt. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti. Plii neelab hästi rõntgen- ja radioaktiivkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgub hästi teiste metallidega ( katab kergesti teiste metallide pinnad). Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega, kuna väävelhappes on plii korrosioonikindel. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses
maakoores 84. kohal. Raadium esineb uraani ja tooriumi isotoopide lagunemissaadustes. Raadium on haruldane ja hajutatud element, mis esineb uraanimaagis vahekorras umbes 1mg raadiumi/kolme kilogrammi uraani kohta. Tööstuslikul tootmisel saadakse 10 tonnist maagist kuni 1g raadiumi. Erakordselt väikseses kontsentratsioonis sisaldavad raadiumiühendeid mõnede mineraalveeallikate veed. Raadium on erilaadne metalliline element. Radioaktiivsuse tõttu kiirgab see element kui ka lihtaine radioaktiivkiirgust. Raadiumi avastajad ja eraldajad täheldasid raadiumil ja selle ühenditel omapärast helendumisnähtust. Hõbevalge metall raadium on keemiliselt väga aktiivne, mis õhus kiiresti oksüdeerub ja pind kattub tumeda värvusega nitriidi ja oksiidi kihiga. Keemiliselt omaduselt sarnaneb raadium baariumiga. Ehk siis tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 700 Celsiuse kraadi. Omalaadseks erinevuseks on, et raadium on paramagneetiline ja Baarium diamagnetiline
annaabi.ee 
