Niisuguse elementide kohta on öeldud, et sünnib ja sureb. Eristatakse veel radioaktiivsete elementide bioloogilist poolestusaega. Selle all mõistetakse aega, mille jooksul väheneb radioaktiivse elemendi sisaldus elusorganismis 50% võrra. Radioaktiivse aine aktiivsus näitab, mitu lagunemist toimub sekundis ehk kui palju vähenes radioaktiivsete tuumade arv sekundis. 6 Radioaktiivsus meie elukeskkonnas Radioaktiivkiirguse biotoime elusorganismile sõltub kiirgusel eralduvate osakeste energiast, kuid üldjuhul on näiteks -kiirgus 10-20 korda ohtlikum kui -kiirgus. Radioaktiivse elemendi kiirgusoht väheneb kaugusega selle allikast. Kiirguse nõrgendamiseks säilitakse ja transporditakse radioaktiivseid aineid paksude seintega anumates, peamiselt pliikonteinerites. Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt
(Cu-Zn), nt veekraanid, autoosad. 4. Tina. Hõbevalge, pehme ja hästi töödeldav raskemetall. Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (nt õnnevalamine tinaga uustaastaööl). Õhus ja vees on tina püsiv. · Kasutusel sulamites, näiteks pronks (Cu+Sn) ja joodis (Pb+Sn) tinatamiseks. 5. Plii. Hõbevalge, sinaka läikega raskmetall. Väga pehme. Tsink tuhmub kiiresti õhus. · Kasutatakse autoakudes. Kaitseb radioaktiivkiirguse eest. 6. Vask. Punakas, väga hea elektri-ja soojusjuht. · Kasutatakse torude, müntide ja elektrijuhtmete ning sulamite, nagu messing(Cu-Zn) ja pronks (Cu+Sn) valmistamiseks. 7. Hõbe. Hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall. · Kasutusel elektroonikas, katalüsaatorina, juveelitoodetes ja esemete hõbetamisel. Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias. 8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall