istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi. Sageli aitab korduv enesevenitus alaselga. Venituse ajal väheneb diskisisene rõhk poole võrra ning disk saab uuesti toituda ja täituda, mis aitab lülivahedel taas avaramaks muutuda ja ennetada valutunnet. Diskiprolapsi korral ehk osalise või täieliku diski väljasopistumise korral, kus lülivaheketas surub närvijuurele, on tegemist radiokulopaatiaga ehk närvijuure kahjustusega. Sagedamini esineb taolist häiret selja nimme osas. Radikulopaatiat võib olla kahte liiki, nimme või kaela. Nimme radikulopaatiale on iseloomulikud tugevad valud alaseljas, mis kiirgavad jalga. Valu võib esineda kogu jala ulatuses puusast varvasteni. Valust ja lihaspingest või nõrkusest tingituna võivad tekkida sundasendid ja lonkamine. Osteporoos ehk luude hõrenemine võib tingida äkilise valuhoo, kui hõrenenud lülid kokku vajuvad. Üldjuhul esineb luude hõrenemist menopausis naistel neli korda sagedamini kui meestel
Halb rüht, ülekoormus soodustavad. Füüsiline vorm: ülemäärane pingutus, rasedus jmv. Seljavalu iseloom: * lihtne valu * neuropaatiline valu närvijuure kompressioonist.- nt. radikulaarne. * komplitseeritud- muu lülisamba patoloogia Radikuliidi all mõistatakse põletikku närvijuure piirkonnas, mistõttu radikuliit ei ole alati õige nimetus. Nimmevalu ja ishias on inimkonna igivana ja laialdaselt levinud probleem. 70-85%-l inimestest on elu jooksul esinenud seljavalusid ja 40%-l radikulopaatiat. Paljudel inimestel on valud kerged või lühiaegsed ning mööduvad iseenesest või paranevad iseravimise teel. Kuid sageli on nimmevalu ja radikulopaatia kroonilised. Nimmevalud tabavad peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. eluaasta vahel. Nimmevalude korral etendab kindlast osa ka pärilikkus. Nimmevalud tabavad enamasti keskeas inimesi. Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta e. diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas
annaabi.ee 
