7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. 2-metüül propaan Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja
seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At). Alkaani halogeenimine on radikaaliline asendusreaktsioon ja see kulgeb ahelreaktsioonina. 10. Tetraeedriline süsinik 4 üksiksidemega süsinik. Süsinikahel seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku. 11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest.
Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5
Füüsikalised omadused o Enamus vedelikud või tahked ained, mõned toatemperatuuril gaasilised o Kuna ei saa moodustada H-sidemeid, on nad hüdrofoobsed ega lahustu vees o Suhteliselt suurte tihedusega (veest raskemad) o Gaasid on bromoetaan, difluorodiklorometaan, diklorofluorometaan, kloroetaan, klorometaan, kloropentafluoroetaan Nukleofiilne asendusreaktsioon 1. Kovalentne sideme katkemine · Radikaaliline dissotsiatsioon o Tekivad radikaalid o Esineb mittepolaarse sideme katkemisel ka siis, kui kovalentne side pole väga polaarne CH3-CH2-CH3 CH3-CH2* + CH3* Cl2 Cl* + Cl* · Iooniline dissotsiatsioon o Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid o Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi;alkohol)
Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH ) 2C2H6 + O2 → 2C2H5OH 2) radikaaliline asendusreaktsioon halogeeniga (v.a. I 2 ) CH4 + Cl2 →CH3Cl + HCl tekib klorometaan CH3Cl + Cl2 →CH2Cl2 + HCl tekib diklorometaan JNE. _______________________________ _______________________________ 3) täielik oksüdeerumine hapniku toimel (põlemine), tekivad CO 2 ja H2O. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O Kasutamine. Esindajad. Alkaanid on kütused ja keemiatööstusele vajalik tooraine.
Aminohapped 2-aminopropaanhape * kaks hüdrofiilset rühma: hea CH3CH(NH2)COOH lahustuvus vees Fenoolid Ar-OH hüdroksübenseen ehk fenool C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend)
R-NH2. Nõrgad nukleofiilid: Karboksüülhappe anioonid RCOO:-, halogeniidioonid :Hal-, vesi H2O ja alkoholid ROH. Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid Ründav osake on elektrofiil, reaktsioonitsenter on nukleofiilsustsenter. Elektrofiilne asendus Ründav osake on elektrofiil ja reaktsioonitsenter on nukleofiilsustsenter. Nukleofiilne liitumine Ründav osake on nukleofiil, rekatsioonitsentriks on elektrofiilsustsenter. Radikaaliline asendusreaktsioon Ründav osake on radikaal. Happed Ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused Ained, mis suudavad siduda prootoni. Seega, kui hape loovutab alusele prootoni, muutub hape aluseks ja alus happeks. Orgaaniliste ainete keemilised omadused ALKAANID Pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. 2CH4 ---> CH(kolmikside)CH + 3H2 Oksüdeerumine alkoholiks 2CH3-CH3 + O2 ---> 2CH3CH2OH
C C ja C H sidemete lõhkumiseks tuleb anda molekulile hulk energiat (kuumutamise teel või energiarikka kiirguse abil). Sidemed alkaanides on mittepolaarsed. Sideme katkemise korral alkaani jaotus säilib kummalegi osakesele, mis tekib sideme lõhkumisel, jääb 1e sidet moodustanud elektronpaarist. Radikaal (vaba radikaal) osake, mille mingil orbitaalil asub üksik paardumata elektron . CH - CH - CH CHCH + CH -radikaaliline dissotsiatsioon. Radikaal on kõrge energiaga osake. Ta püüab igal võimalusel liituda teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib madalama energiaga osake. CHCH + H CH - CH -radikaalide taasühinemine e. rekombineerumine Radikaal võib rünnata stabiilset molekuli. Alkaani moelkulis on radikaalile kättesaadav vesiniku aatom ,kuna süsinik on vesinike poolt varjatud.
1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine alkoholiks krakkimisel või destilleerimisel
ahela puhul Kasutatakse e.)dehüdrogeenimine: CH3-CH2-CH3CH2=CH-CH3+ ,st°,kt° kütusena ja H2 paljude teiste ainete saam. 3.)Radikaaliline asendusreaktsioon halogeenidega väiksem CH3-CH2-CH3+Cl2CH3-CHCl-CH3+HCl (radikaal on paardumata elektroniga väga aktiivne osake)
mitokondrite jt struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. Eriti oluline on tema antioksüdantne toime PUFA-de rikastes kudedes (närvikude, reetina) ja hapnikuga vahetult interakteeruvates kudedes/rakuorganellides (kopsud, mitokondrid). Teda abistavad antioksüdantses rollis vitamiin C ja glutatioon. Nimelt, vitamiin E reageerimisel hapniku vabade rafikaalidega tekib elektroni loovutanud vitamiinist E vaba-radikaaliline vorm. See redutseeritakse vitamiini C või glutatiooni toimel tagasi algvormi (redutseerijana tuleb arvesse ka tsüsteiin. · Vitamiin E kaitseb vitamiini A küllastamata külgahelat peroksüdaasi eest, tõstab selle biotoimet ja soodustab tema ladestumist maksas. · Soodustab seleeni püsimist organismis: vitamiin E antioksüdantne toime toetab seleeni antioksüdantset funktsioneerimist glutatiooni peroksüdaasi kofaktorina.
Elektrofiili reaktsioonitsentris on tühi orbitaal ja positiivne laeng. Sideme moodustab ta selle orbitaali ja nukleofiili elektronipaari arvel. Elektrofiili tugevuse määrab selle orbitaali kätte- saadavus ja seda suurendavad need struktuuriefektid, mis nukleofiili korral vähendavad tema tugevust. 3. a) nitreerimine elektrofiilne asendus b) hüdraatimine elektrofiilne liitumine c) halogeenimine radikaaliline asendus (alkaanide korral) elektrofiilne liitumine (küllastamatud ühendid) elektrofiilne asendus (areenid) d) hüdrolüüs nukleofiilne asendus e) alküülimine elektrofiilne asendus (areenide korral) 19 4. Happelisus näitab prootoni loovutamise võimet. Mida kergemini hape prootoni loovutab, seda happelisem see hape on.
annaabi.ee 
