langeb, kuid mitte nii palju kui Õhumassi-sisesed - tekivad jahtumisel, küllastamata õhus – veeauru Partsiaalrõhk. tekivad auramise tagajärjel kondenseerumisel vabanev soojus jääb Üldine rõhk õhuhulgas (parcel) on võrdne Jahtumisel tekivad: vaadeldavasse õhumassi ja vähendab individuaalsete gaaside rõhkude summaga Radiatsiooniudud - Tekivad selgetel paisumisest tingitud temp langust (Partsiaalrõhu Daltoni seadus) tuulevaiksetel öödel, kui maapind tugevasti Märgadiabaatiline gradient – y am = 0,5– Üldrõhk= 1000 mb, N2 - 780 mb, O2 210 jahtub, tavaliselt sügiseti, kõrgus tavaliselt 0,6 °/100m mb, veeaur 1% 10 mb mõnikümmend meetrit,
radiatsiooni e. kiirgusudu: kui maapinna lähedane niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, saab alguse udu teke. Selgetel suveöödel on udu näha eriti soodes ja mujal madalamates niisketes kohtades. Selline kiht on mõnest meetrist kuni mõnesaja meetrini, 1 erandjuhul on 100-200 meetrit. Haihtuvad peale päikesetõusu. Sagedamini tekivad radiatsiooniudud talvel antitsüklonite keskosas ja kõrgrõhuharjadel maapinna madalamates kohtades nagu lohkudes, jõgede ja järvede nõgude kohal, soode ja rabade kohal. Udu võib tekida sooja ja niiske õhumassi voolamisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel teel võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht s. o. advektsiooniudu. Niimoodi tekib udu siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale.
annaabi.ee 
