Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud :
1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks
Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG
Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat.
mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine? Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. 6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad? Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. 7. Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut? Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. 8. Kuidas mõjutavad kliimatingimused mulla arengut?
hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Porsumise käigus rikastub pinnas uute keemilist ühenditega, millest suur osa on taimedele omastatavad, samuti suureneb ka saviosakeste hulk, mis annab murendile uusi omadusi. Näiteks saviosakeste tõttu omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse, mis annab kivimile vee kinnipidamisvõime ja parandab muldade õhustatust, suurendades mulla viljakust. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega ning tema osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestamisega. Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumine eriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. Kõrbealadel pidurab porsumist aga kuivus. Murenemise tagajärjel moodustub kivimitest aeglastel kobe kiht nn rabenemismurend, mis on taimedele kinnitus- ja kasvukohaks ning elupaika mikroorganismidele, kes omakorda sekkuvad murenemisprotsessi. Mullatekketegurid
päevakivi-, kvartsi- ja vilgukivi mineraalideks) või kivimitükkideks. Mõõtmete vähenemisel rabenemine aeglustub, sest väiksematel osakestel on sise-ja väliskihtide vahel ühtlasem temperatuur. Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega. Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine -on kivimite mehaaniline -kivimis olevate keemiliste elementide
RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.
investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused. 33. Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes. 34. Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See toimub samaaegselt rabenemisega, kuid tema osatähtsus suureneb kogu aeg vastavalt lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine. Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi.
Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murendenud kivimid või pinnakatte pudenenud setteid (moreen), kuhu asuvad taimed ning millel ja millest muld tekib, nim mulla lähtekivimiks. (Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardamata osadest. Rabenemisel ehk füüsikalisel murenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja parema vee läbilaskvuse. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Rabenemise käigus muutub lähtekivim peenemaks, samal ajal toimub porsumine, millem käigus suureneb saviosakeste hulk ja murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkes on tähtsaim kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Viimane kuhjub lähtekivimi pinnale
laguproduktid mudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kohi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murenendud kivimeid või pinnakatte pudedaid setteid(moreen) kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib nimetatakse mulla lähte kivimiks. Mulla tekkekes vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemis protsessiga. Föösikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja vee läbilaskmise. Rabenemisega samalajal toimub keemiline murenemine ehk polsumine. Rabenemise käigus muutub lähte kivim peenemaks. Samalajal toimub pporsumine mille käigus suureneb savi osakeste hulk ning murenenud kivim materjal ehk muren rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkeks on siiski kõigetähtsamad kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama
Mulla tekkeks vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemisprotsessiga. Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid (näiteks moreen), kuhu asuvad taimed elama ning millest ja millele mulld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Mida peenemaks muutub lähtekivim, seda tähtsamaks muutub porsumine, mille käigus suureneb saviosakeste hulk ja murenenud kivimmaterjal ehk murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: temperatuuri muutumine, jää, vesi, tuul
annaabi.ee 
