Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma keemilismineraloogilise reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga koostise muutusteta, mida põhjustavad ning keemiliste saasteainetega.
Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega.
Rabenemine - on kivimite mehaaniline -kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine; reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis -muutub kivimi keemilis- mineraloogiline ei muutu; koostis; -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida - kivimite purunemist põhjustavad saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
Rabenemist - Keemilist murenemist e. porsumist - Bioloogiline murenemine Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda.
Rabenemine – kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine.
Rabenemine – ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid.
Rabenemine - Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes.
Rabenemine on intensiivsem kohas kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline,lõppfaasis aga keemiline murenemine.
Raberemmelgas puukoor on hallikaspruun. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga .Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
