kui isane. Segamini võib ajada... Sarnane teiste pistrikulistega. Väikepistrik on palju väiksem, tal on vähem märgatav 'vunts' ja rohkem vöödiline saba. Jahipistrik on suurem, laiemate tiibadega ja tal puudub 'vuntsi' märk. Lisaks, istudes ei ulatu teiste pistrikute tiivaotsad sabani. Levik ja rändamine. Rabapistriku leviala on väga suur. Põhja pool on ta rändlind, soojematel aladel aga paiga- või hulgulind. Kus võib kohata... Eestis võib rabapistrikku kohata suurtes rabades. Eluiga. Rabapistrik elab kuni 15 aasta vanuseks. Eluviis. Rabapistrik eelistab elupaikadeks suuremi avaraid rabasid, rannikualasid, jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa
lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse teatud ajavahemikul. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud jaht ning kalapüük.
Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid, need on: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, kaljukotkas ning kalakotkas. Soomaa rahvuspargis on tõestatud kahe kotkaliigi pesitsemine kaljukotkas ja väikekonnakotkas. Arvukaim Soomaal pesitsevast kahest kotkaliigist on väike-konnakotkas. Seda suurekonnakotkaga sagedasti vahestusse aetavat lindu pesitseb rahvuspargis 5-6 paari. Liigile sobivad pesitsemiseks ka rahvuspargi
vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev. Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata. Rõngastusandmete kohaselt talvituvad meie pistrikud Edela-Euroopas. Rabapistrik on meil väga haruldane lind. Veel käesoleva sajandi keskpaigas arvati teda olevat 40 paari, kuid kümmekond aastat hiljem algas rabapistriku arvukuse katastroofiline langus, seitsmekümnendatel tehtud vaatluste tulemusena arvati, et meil pesitseb vaid 5 paari. Selline tendents pole omane ainult Eestile, kogu Euroopas
Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev. Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata. Rõngastusandmete kohaselt talvituvad meie pistrikud Edela-Euroopas. Rabapistrik on meil väga haruldane lind. Veel käesoleva sajandi keskpaigas arvati teda olevat 40 paari, kuid kümmekond aastat hiljem algas rabapistriku arvukuse katastroofiline langus, seitsmekümnendatel tehtud vaatluste tulemusena arvati, et meil pesitseb vaid 5 paari. Selline tendents pole omane
Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu rüüt, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180 km² (23 800 ha) suuruse ala, millest meri moodustab 105 km².
annaabi.ee 
