· Peamisteks põllukultuurideks lõunas ja läänes on kartul ja muud juurviljad, mis ei vaja väga viljakat mulda. · Põllumajanduse on enamjaolt tegu naturaalmajandusega ning põllumajandussaadusi ei ekspordita. Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm. · Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. · Kuigi põllumajandussaaduste eksport on minimaalne, on Norra näiteks toornafta ja maagaas ekspordiga maailmas kõrgel kohal (40% Norra koguekspordist). 4. Metsasuse portsent · 38% Norrast on metsade all, mis teeb umbes 123 037 km , mis on omajagu hea tulemus. 5. Peamised metsa- ja puuliigid. · Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel
Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. USA-s kasvab rabamurakaid veel Minnesotas, New Hampshire'is ja Maine'is ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on looduskaitse all. Jõhvikas: Harilik jõhvikas ehk kuremari (O xycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Levinud
põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. 13 Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine.
Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. 8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Norra kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon
Saar võib olla jäänuk suuremast pinnavormist, seda ümbritseb roogu kasvanud madalik ja mitu kivivaret. Tondisaar on pakkunud varju üksinduseotsijaile. Rajatud on puhkekoht lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega. Mustjärv Väike rabajärv umbes 2 km Võrtsjärvest idas. Umbes 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik. Vee äärde pääseb põhjakaldalt, muidu piirab järve õõtsikuriba. Mustjärve ääres kohtab rohkesti kopra tegutsemisjälgi. Mustjärve ümbruskonnast võib korjata rabamurakaid, jõhvikaid, pohli, mustikaid ja seeni. Tulimägi Ka Ervumäe ja Rannu Munamäe nime all tuntud kõrgendik kujutab endast 6 km pikkuse Valguta suurvoore põhjaotsa, mis ulatub 99 m üle meretaseme ja umbes 65 m üle Võrtsjärve taseme. Rahvasuu seostab Tulimäe nime Jüriöö märgutulede süütamisega. Hiugemägi Umbes kilomeetrise läbimõõduga platoojas moreenseljak Rõngu aleviku põhjaserval. Kunagi asunud siin muistne hiis ja kalmekoht
Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Loomad Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud imetajate luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või
Need pannakse veega patta keema ning keedetakse mitu tundi. Rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Teine tähtsam toiduaine on liha, mida süüakse keedetult, toorelt, külmutatult, kuivatatult ja suitsutatult. Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, sinikaid, vaarikaid, metsikuid mustsõstraid ja toomingamarju. Tänapäeval keedavad handid mustikatest, sinikatest, mustsõstardest ja vaarikatest moosi. 4 Suve lõpul ja sügisel süüakse seedripähkleid. Seeni handid varem ei söönud. Tänapäeval on neid venelaste eeskujul hakatud vähesel määral sööma. Enamasti korjatakse puravikke, mis kuivatatakse või praetakse.
annaabi.ee 
