Metsise arvukus on saavutanud stabiilse taseme ning tuleb hoolitseda selle eest, et inimtegevuse mõjud ei jõuaks tema kodukohta ega vähendaks tema arvukust antud piirkonnas. Ohud loodusväärtusele on peaaegu eksklusiivselt inimtekkelised. Alates jahipidamisest metsisele kuni raba kuivendamiseni. Metsaraie ning intensiivne kariloomade karjatamine hävitab piirkonnas leiduvad kooslused. Rabamaastikku tuleb kaitsta lisaks sellele, et ta on metsise elukohaks, ka seetõttu, et rabamaastikud on maailmas võrdlemisi haruldased Hooletud marjalised võivad aga raba ja metsa taimi lõhkuda ning häirida loomade ja lindude elu, halvemal juhul võib tulega hooletu ringikäimine põhjustada põlengu. Kuigi jahipidamine metsisele on keelatud, tuleb jälgida kähriku arvukust, kes sööb metsise mune ja lõhub pesi. Kaitse eesmärgi saab tagada alustades inimeste teavitamisega antud koha eripäradest ning nendega seonduvatest piirangutest
õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel.
Eesti on nende Euroopa riikide hulgas, kus on aktiivselt toetatud üle-Euroopalise kompensatsioonialade võrgustiku kujundamise ideed. Antud lähenemisviisi kohaselt ei piisa ainuIt üksikute liikide ja alade kaitsest. Liikide kaitselt on tarvis üle minna elupaikade ja kasvukohtade kaitsele, loodusobjektide kaitselt maastike kaitsele ja ühe riigi kaitsekorralduselt rahvusvahelisele koostõõle. EECONET-i ideede alusel peavad kaitsealad, ulatuslikumad metsamassiivid ja rabamaastikud olema ühendatud koridoridega (metsaribad jõekallastel, metsasaared põllumajandusmaastikus jne), et tagada loomadele varjevõimalusi rändel ning taimedele sobivaid kasvukohti, samuti leevendada inimtegevuse (hajureostus põldudelt) mõju keskkonnale. Kompensatsioonialade võrgustiku kujundamiseks on tarvis: tagada tuum-alade (kaitsealad, ulatuslikud metsamaastikud, rabad) kaitse ja säilimine; välja töötada vastav strateegia, säilitada ja
Võit hektari kohta aastas on peaaegu 50 korda suurem kui võimalikud põllumajandustulud sellelt alalt oleksid andnud. Paljudes arengumaades jagatakse kaitsealadelt turismist saadud raha ka nendele, kes otseselt rahvuspargis ei tööta. Näiteks on Ecuadoris üks Amazonase äärne indiaani hõim käivitanud sellise koostööprojekti, kus turistide ööbimisest saadud raha jagatakse kõikide perede vahel. 3 Eestis ei ole küll lõvisid ja kaelkirjakuid ja suuri rahvusparke, kuid meil on meie rabamaastikud, sadu kilomeetrid mereranda, kaunist pärandkultuurmaastikku ja inimesi, kes seda turistidele näidata tahavad. ... me ise ei taju seda väärtust enda ümber. Me ei mõista, kui palju rikkamad me oleme keskeurooplastest, kes metsa või rappa pääsemiseks peavad maha sõitma tuhandeid kilomeetreid. http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=2140 Eesti Ökoturismi Ühendus on Eesti ökoturismitoodete märgistamiseks välja
annaabi.ee 
